Riigikassa reserv on väike

Eelarveliste asutuste häireteta finantseerimise peab tulude ja kulude ebaühtlase laekumise korral kindlustama riigikassa reserv. Sellel aastal on riigikassa tagavara 52 miljonit krooni, mis on Lellepi sõnul selgelt ebapiisav. «Sellega ei kata kulude ja tulude disproportsioone,» kinnitas ta.

Riigikassa reservis peaks olema eelarve poole kuu vajadus, mis on ligi pool miljardit krooni, märkis rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ants Liiver. «On mõtteid kanda riigieelarve vaba jääk, 200 miljonit krooni, riigikassa tagavarasse,» lisas ta. Ideaalis näeb Liiver, et riigikassa reserv võiks olla miljard krooni.

Ettepaneku eelarvevahendite kandmise kohta riigikassa tagavarasse peab kinnitama riigikogu. Seega saab riigikassa tagavara suurendada alles järgmisel aastal.

Jaanuaris häireid ei ole, sest riigieelarve üleminev jääk oli ligi 200 miljonit krooni, kinnitas Liiver. «Palga maksmisega ei tohiks probleeme olla, kuna palk on ligi 30 protsenti eelarvekuludest,» lisas ta.

Liiveri sõnul võib probleeme tekkida eelarveliste asutuste investeeringute või majan-duskuludega. «Peame kõigi asutustega, kelle kasutada on antud investeeringusummasid riigieelarvest, eelnevalt kokku leppima, millise kohustuse ja millal võib asutus võtta,» teatas Agu Lellep.

Eelmise aasta alguses põhjustasid eelarveliste asutuste finantseerimisraskusi soov kasutada raha aasta alguses rohkem ja aasta lõpul vähem. See on vastupidine tulude laekumisele, lausus Liiver.