• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,01%40 077,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,01%40 077,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • 24.01.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikassa reserv on väike

Eelarveliste asutuste häireteta finantseerimise peab tulude ja kulude ebaühtlase laekumise korral kindlustama riigikassa reserv. Sellel aastal on riigikassa tagavara 52 miljonit krooni, mis on Lellepi sõnul selgelt ebapiisav. «Sellega ei kata kulude ja tulude disproportsioone,» kinnitas ta.
Riigikassa reservis peaks olema eelarve poole kuu vajadus, mis on ligi pool miljardit krooni, märkis rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ants Liiver. «On mõtteid kanda riigieelarve vaba jääk, 200 miljonit krooni, riigikassa tagavarasse,» lisas ta. Ideaalis näeb Liiver, et riigikassa reserv võiks olla miljard krooni.
Ettepaneku eelarvevahendite kandmise kohta riigikassa tagavarasse peab kinnitama riigikogu. Seega saab riigikassa tagavara suurendada alles järgmisel aastal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Jaanuaris häireid ei ole, sest riigieelarve üleminev jääk oli ligi 200 miljonit krooni, kinnitas Liiver. «Palga maksmisega ei tohiks probleeme olla, kuna palk on ligi 30 protsenti eelarvekuludest,» lisas ta.
Liiveri sõnul võib probleeme tekkida eelarveliste asutuste investeeringute või majan-duskuludega. «Peame kõigi asutustega, kelle kasutada on antud investeeringusummasid riigieelarvest, eelnevalt kokku leppima, millise kohustuse ja millal võib asutus võtta,» teatas Agu Lellep.
Eelmise aasta alguses põhjustasid eelarveliste asutuste finantseerimisraskusi soov kasutada raha aasta alguses rohkem ja aasta lõpul vähem. See on vastupidine tulude laekumisele, lausus Liiver.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele