Unistuste kiirteel parandatakse auke

Vähemalt neljarealine, lag-ritsakarva, vastupidava teekatte ja lumivalge teemärgistusega maantee on muutumas Eesti rahvuslikuks uhkuseks. Seninägemata teeolud Tallinna ja Ikla vahel meelitavad Maarjamaale tuhandeid turiste ja ärimehi, sest siin on hõlbus liigelda ja korraldada transiitkaubandust.

Kõik see võib juhtuda, kui aeg-ajalt unustuse hõlma vajuv suurprojekt Via Baltica lõpuks tegeliku lahenduse leiab. Soomet, Balti riike ja Poolat ühendama hakkav maantee väärib toetust, aga ka kaastunnet. Viimast just seetõttu, et Via Baltica projektiga tegelevad töögrupid pole senini suutnud ajas ja ruumis midagi märkimisväärset korda saata. Initsiatiiv on vahepeal kaldunud hoopiski Põhjamaade ettepaneku poole rajada nn Põhjamaade kolmnurk Kopenhaageni, Oslo ja Helsingi vahele, mis kulgeks sealt edasi Peterburi ja Moskva suunas.

Lõpuks astus Stockholmis möödunud nädalavahetusel Via Baltica rahvusvaheline töö-grupp ometi ühe kiitust vääriva sammu, mis lubab arvata, et kaotatud tee on jälle leitud. Avaldati viie aasta investeerimisprogramm, mille ettevalmistamisel on osalenud sellised pangad nagu maailmapank, Euroopa investeerimispank, Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank ja Põhjamaade investeerimispank.

Programmi kohaselt suunatakse projekti viie aastaga üle kahe miljardi krooni, millest jääb Eesti kanda 570 miljonit krooni. See summa on kümnendik seni Eestisse suunatud välisinvesteeringute mahust.

Riigile tooks selline rahasüst ainult kasu. Tööd saaksid paljud kohalikud teedeehitajad ja teisedki firmad. Tunduvalt paraneks infrastruktuur Tallinn--Pärnu joonel. Kütusefirmad arendaksid selles suunas välja oma tanklaketid. Eraettevõtjad looksid turistidele meelepäraseid toitlustus-, puhke- ja ööbimisvõimalusi. Tekib juurde palju töökohti. Kõige selle tõttu saab riik maksude näol tagasi trassi ehitamiseks laenatud raha.

Toimetuse arvates tuleks Via Baltica projekti tõhusamaks käivitamiseks maanteeametist eraldi tööle võtta kompetentseid inimesi, kes Via Baltica Eesti-poolse osaga tegeleks. Nende üks ülesanne oleks projekti põhjal kooskõlastada rajatavate objektide võimalikult täpsed valmimise tähtajad ja nende eest vastutajad. Riigiametnikel ei jätkuks praeguse palgataseme juures selliseks tööks piisavalt stiimuleid.

Esimeseks sammuks maantee rajamisel võiks olla rahvusvahelise konkursi korraldamine eesmärgiga leida trassi ehitusele kogemustega peatöövõtja, kes kaasaks kohalikke teedeehitajaid.

Sellele võiks järgneda kohalike ettevõtjate hulgas Via Baltica propageerimine reklaamikampaaniate jms abil koos seletustega maantee valmimistähtaegade kohta, et innustada firmasid oma ettevõtmisi trassiga siduma.

Kolmandaks on väga tähtis hoida kontakte Via Baltica teiste osapooltega, eriti Leedu ja Poolaga, kus kitsaskohad piiril võivad projektile saatuslikuks saada. Eesti poole ülesandeks oleks projekti teostamise vältel mõjutada asjaosalisi oma kohustusi täitma, et miljonid tuulde ei lendaks.