Unistuste kiirteel parandatakse auke

Vähemalt neljarealine, lag-ritsakarva, vastupidava teekatte ja lumivalge teemärgistusega maantee on muutumas Eesti rahvuslikuks uhkuseks. Seninägemata teeolud Tallinna ja Ikla vahel meelitavad Maarjamaale tuhandeid turiste ja ärimehi, sest siin on hõlbus liigelda ja korraldada transiitkaubandust.

Kõik see võib juhtuda, kui aeg-ajalt unustuse hõlma vajuv suurprojekt Via Baltica lõpuks tegeliku lahenduse leiab. Soomet, Balti riike ja Poolat ühendama hakkav maantee väärib toetust, aga ka kaastunnet. Viimast just seetõttu, et Via Baltica projektiga tegelevad töögrupid pole senini suutnud ajas ja ruumis midagi märkimisväärset korda saata. Initsiatiiv on vahepeal kaldunud hoopiski Põhjamaade ettepaneku poole rajada nn Põhjamaade kolmnurk Kopenhaageni, Oslo ja Helsingi vahele, mis kulgeks sealt edasi Peterburi ja Moskva suunas.

Lõpuks astus Stockholmis möödunud nädalavahetusel Via Baltica rahvusvaheline töö-grupp ometi ühe kiitust vääriva sammu, mis lubab arvata, et kaotatud tee on jälle leitud. Avaldati viie aasta investeerimisprogramm, mille ettevalmistamisel on osalenud sellised pangad nagu maailmapank, Euroopa investeerimispank, Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank ja Põhjamaade investeerimispank.