6 veebruar 1996

Vale materjal rikub tervist

Viimasel ajal on tekitanud vaidlusi valatud põrandate ja puitlaastplaatide vastavus tervisekaitse nõuetele

Harjumaa ja Tallinna tervisekaitsetalituse kommunaalhügieeni osakonna juhtivspetsialist Niina Sossulina peab ehitusprojektide ja uute hoonete vastavuse kontrollimisel kõige suuremaks probleemiks aegunud dokumente. Nõukogude ajal välja antud määrustest lähtutakse praegugi. «Mingi dokument peab ju olema,» räägib Sossulina oma töö alustest. «Uusi norme pole ja vanad on tühistamata.»

Kommunaalhügieeni osakonna kompetentsi kuulub elumajade, kontoriruumide, parklate ja bensiinijaamade ehitusega kaasnevate nõuete jälgimine. 1995. aastal võttis tervisekaitsetalituse kommunaalhügieeni osakond Tallinnas vastu 164 objekti, pisivigade tõttu lükati tagasi 16 projekti. Meditsiiniametnikel on õigus nõuetest kõvalehiilijaid ka trahvida, kuid osakonna juhtivspetsialisti väitel pole selleks viimasel ajal põhjust olnud.

Sossulina sõnul vaadatakse uute projektide juures koos keskkonnaametiga esmalt tulevase hoone asukohta, et rajatis ei hakkaks segama inimese elu ja keskkonda. Kõige põhjalikumalt jälgitakse parklate ning bensiinijaamade kaugust elumajadest. Kehtivate seaduste järgi tohib tankla elumajast olla vähemalt 50 m kaugusel. «Rohkem pole meil midagi teha ega nõuda,» kommenteerib Sossulina poleemikat tekitavaid meetreid, lisades, et ega õhureostus uute bensiinijaamade ümbruses lubatud taset enamasti ei ületagi.

Meetreid loeb ka tervisekaitsetalituse tööstushügieeni osakond, kelle jälgida on tervisekaitse nõuetele vastavus tööstus- ja osa teenindusettevõtete rajamisel ning ümberehitamisel. Tootmisliigist ja -mahust sõltuvalt jagatakse uusehitised ja olemasolevate laiendused viide klassi, igaühes oma nõuded. 14 vastuvõetud tootmishoone kõrval lükati eelmisel aastal Tallinna tervisekaitsetalituse tööstushügieeni osakonnas arst-hügieenik Kristel Viire sõnul tagasi 5 projekti, millest mõnedel nappis just kaitsetsooniks vajalikke meetreid.

Projektide läbivaatamisel ja hoonete vastuvõtmisel huvituvad tervisekaitseametnikud vajalike kommunikatsioonide olemasolust. «Meile tuleb esitada aktid elektri-, veevarustuse-, kanalisatsiooni-, gaasisüsteemide kohta,» märgib Sossulina.

Samuti tehakse müramõõtmisi -- näiteks juhul, kui ühte majja ehitatakse korterid ja mürisevate seadmetega kohvik. Bürooruumides vaadatakse ka valgustugevust, mis sõltub inimeste töö iseloomust ja tööaja pikkusest.

Tervisekaitsetalitused teevad enne projekti kinnitamist ja hoone vastuvõtmist viimasel ajal palju räägitud kehva kvaliteediga vee analüüse. Sossulina väitel pole Tallinna vee analüüsi tulemused iseenesest sugugi hullud, kuid amortiseerunud veemagistraalide tõttu võib mõnes piirkonnas varsti probleeme tekkida. Kõige raskemaks piirkonnaks peavad meedikud Tallinna Põhja rajooni, eriti Kopli kanti.

Vältimaks inimeste tervist ja töövõimet kahjustavate ehitus- ning viimistlusmaterjalide kasutamist on tervisekaitseamet välja töötanud lubatud materjalide nimekirja. Värve, lakke, mastikseid, tapeete, isolatsioonimaterjale jms katsetatakse tervisekaitseameti arst-toksikoloogi Urve Halliksoo sõnul kasutamistingimustele lähedastes olukordades, st 20 ja 40° juures.

Katsekambri õhus määratakse ehitusmaterjali koostise emissioon ja lähtuvalt sellest kinnitatakse materjali kasutusala.

Materjalide lubatuse järgi jagatakse hooned ja ruumid kuude rühma. «Materjale, millest lendub aineid pikka aega, ei saa lubada ruumi, kus inimesed pidevalt viibivad,» selgitab Halliksoo. Keemilisi aineid eritavate materjalide kasutamisel ruumides arvestatakse ka ventileerimisintensiivsust.

Mehaanilise ventilatsiooniga ruumides või hoonetes, kus inimesed ei viibi pidevalt, on lubatud kasutada materjale, mis eritavad pikemat aega keemilisi aineid.

Viimasel ajal on Halliksoo väitel vaidlusi tekitanud epoksiidvaikude baasil tehtavad valatud põrandad, mis on vastupidavad ja kergesti hooldatavad, kuid eritavad keemiliselt agressiivseid aineid rohkem kui aasta jooksul. Pidevalt inimestele mõjuvad keemilised ühendid võivad tekitada allergiat.

Teine vaidlusalune materjal on puitlaastplaat, mis paiskab õhku allergiat esilekutsuvat, pärilikkust muutvat ja kasvajat tekitavat ainet. Seepärast ei ole puitlaastplaat omal kohal ruumis, kus inimesed viibivad pikka aega.

Olukorda päästev tingimus on Halliksoo sõnul plaadi eelnev viimistletus laki, mitmekordse värvikihi või spooniga. «Viimistlusmaterjal moodustab plaadil ühtlase kile, mis takistab ohtliku formaldehüüdi lendumist,» põhjendab Halliksoo.

Kõik imporditavad ehitusmaterjalid tuleb registreerida tervisekaitseametis, kes annab tootja väljastatud tooteohutuse sertifikaadi alusel välja üle 200 krooni maksva realiseerimisloa.

Luba kehtib seni, kuni firma toob sisse sama koostisega samaks otstarbeks samalt tootjalt pärit materjali. «Teeb ta seda pool aastat või viis aastat loa kehtivusaega ei mõjuta,» nendib Halliksoo.

Ehkki tervisekaitseametnikud pole viimasel ajal ehitajaid-tellijaid trahvinud, on Halliksoo sõnul juhtumeid, kus töö on tulnud ümber teha. «Eelmisel aastal oli Paides ühe hoone põrandaalune puitmaterjal immutatud põlevkiviõlide baasil valmistatud lignoga, mida on lubatud kasutada vaid välistöödeks,» meenutab Halliksoo. «Põranda ülesvõtmine ja uue panemine läks firmal parasjagu kulukaks.»

Hetkel kuum