- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 2252,53%70 037,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,8
- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 2252,53%70 037,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kroon sai tehtud suure tugevusvaruga
Madala kursiga Eesti krooni devalveeriti loomise hetkel tugevasti ette, nii et kulude neljakordne tõus pole Eesti kaupade võistlusvõimet kaotanud, ütles doktor Jalakas. Krooni algne väga madal väärtustamine on igati kasuks tulnud ekspordile, rääkis ta. Eesti on endiselt veel väga odav maa, kus tööstustöölise palk on Põhjamaade töölise omast kümme korda väiksem.
Krooni liiga madalal kursil on olnud ka oma varjukülg, sest see pole piisavalt stimuleerinud eksporditootmise ratsionaliseerimist, lausus Jalakas. Osa eksportijaid, näiteks põllumajanduses, on juba rääkinud krooni devalveerimise vajadusest, ehkki kurss soosib eksportijaid, lisas ta.
Jalakas kinnitas, et ta ei saa aru Eestis levinud arvamusest, nagu oleks kulude ja palkade tõus vajalik Lääne-Euroopa tasemele jõudmiseks. «Kui nii lihtsalt saaks elatustaset tõsta, siis oleks Venemaa Lääne-Euroopast juba möödas,» muigas ta. Samas hoiatas ta, et ükski maa pole seni suutnud inflatsiooni ilma karmide abinõudeta ohjeldada.
«Eestis on krooni seotus Saksa margaga natuke üles puhutud,» väitis Jalakas. «Igavesti praegune suhe kesta ei saa, kuna Eestis tõusevad aastas hinnad 20 protsenti ja Saksamaal 10 korda vähem. Pole võimatu välja arvestada, millal Eesti tööstus ei suuda enam rahvusvaheliselt võistelda,» lisas ta. Endine Handelsbankeni direktsiooni liige tuletas meelde, et ka Soome ja Rootsi olid sunnitud oma valuuta kursi ECU suhtes vabaks laskma, kui nende palgakulud kasvasid aastatel 1982--1989 ligi kaks korda rohkem kui teistes tööstusriikides.
Jalakas, kellele rahareformikomitee liikmena rublamüügi kavandamisest ei räägitud, nimetab rublade müüki väärsammuks.
«Rublade müük oli võrreldav valeraha tegemisega,» rääkis ta. «Rahareformi käigus turult ära tõmmatud rublad kaotasid kehtivuse ja muutusid makulatuuriks. Need tulnuks kas ära põletada või, nagu Vähi lubas, Moskvale tagasi anda.»
Ei ole mõeldav, et riik annab välja uued rahad ja jätab vanad ka käiku, mis muudab tema rahalise ostuvõime kahekordseks, lausus Jalakas. Ta oletas aga, et üheksa eestlast kümnest peab rublamüüki päris heaks äriks. Tema arvates on selline suhtumine läbinisti vale, pealegi oli rublamüük ebakorrektselt läbi viidud.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele