- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,81%39 662,18
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,81%39 662,18
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Volta tõrjub lisakohustusi
Ravori Investeeringute juhatuse esimees Arvo Oorn teatas, et suures osas moodustavad tekkinud võlasumma kohustused, mille tasumine ei ole Volta omanikele erastamislepingu kohaselt kohustuslik.
Arvo Oorn rääkis, et kui sõlmiti Volta varade erastamisleping, siis erastamisagentuuriga sõlmitud kokkuleppe alusel võeti üle ettevõtte võlgu ja kohustusi ligikaudu 24 miljoni krooni väärtuses.
«Põhiliselt koosnesid need kohustused võlgnevustest hankijatele ja töövõtjatele, võlgadest materjalide eest ja lühiajalistest pangalaenudest, millest enamjagu oli võetud 1992. aastal,» teatas Oorn. «Samuti võtsime üle Volta võlgnevused palga ja sotsiaalmaksu osas.» Ta ütles, et need olid kohustused, mida ei saanud kustutada.
Ülejäänud Volta maksukohustused pidanuks valitsuse otsusega kustutatama, lausus Oorn.
Kuni 1995. aasta aprillini polnud Voltal maksuameti ega teiste võlausaldajatega suuremaid probleeme. Koostati maksegraafikud võlgade tasumiseks ja neid on Oorni väitel kuidagimoodi ka täidetud.
1995. aasta aprillis hakkasid Ravori Investeeringute ASi laekuma maksuametist kirjad nõudmisega, et on vaja maksta ka ülevõetud sotsiaal-ja tervisekindlustusmaksu võla viiviseid.
«Volta varade erastamisega kaasa tulnud kohustuste hulgas ei olnud ju märgitud viiviste tasumist,» märkis Oorn. «Jutt oli ainult põhivõla tasumisest, mis kahe nimetatud maksu osas oli kokku kaheksa miljonit krooni.»
Ta lisas, et umbes samal ajal, kui tuli päevakorda viiviste probleem, selgus, et on vaja tasuda ka üksikisiku tulumaksu võlg kuus miljonit krooni. «Erastamisagentuuriga sõlmitud lepingu kohaselt oli see kohustus määratud kustutamisele ega olnud seega meie poolt ülevõetud kohustuste hulgas,» lausus Oorn. Valitsus võttis aga umbes kuu aega pärast Volta vara ostulepingu sõlmimist vastu seaduse, milles kustutamisele minevate maksukohustuste hulgas polnud üksikisiku tulumaksu.
Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet kommenteeris, et ka erastamisagentuurile tundub ebanormaalne maksuvõlgade arvestamine täiendavalt mingisuguse perioodi kohta. «See on aga maksukorralduse seaduse küsimus ja meil on raske siin midagi ära teha,» väitis Sarnet.
Valitsusele esitatud erastamisprogrammis oli erastamisagentuur kirjutanud, et kohustused tuleks fikseerida erastamislepingu jõustumise momendiga. «Pärast seda ei saaks enam tagasiulatuvalt maksekohustustesse täiendusi ja parandusi teha,» lausus Sarnet. Ta leidis, et see oleks loomulik, kuna riik peaks endise omanikuna teadma, kui palju on konkreetsel ettevõttel võlgu.
Sarnet lisas samas, et tsiviilseaduse kohaselt jääb erastamisleping Ravori Investeeringute ASiga igal juhul püsima. Kumbki pool peab tema sõnul toimima lepingu järgi ja kui osapooltel tekib omavahel vaidlusi, siis on neid võimalik kohtus selgeks vaielda.
«Kui asi nii jätkub, on Volta juba n-ö programmeeritud pankrotistuma,» väitis Oorn. Ta ütles, et valitsus peaks siiski leidma mingisuguse lahenduse, et endisaegsete mõttetute võlgade ja viiviste pärast ettevõtted pankrotti ei läheks.
«Viivised võiks kustutada või vähemalt ajatada, et need arutult ei kasvaks ning neid saaks pärast ettevõtte olukorra paranemist tasuda,» leidis Oorn.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele