8. veebruar 1996
Jaga lugu:

Volta tõrjub lisakohustusi

Ravori Investeeringute juhatuse esimees Arvo Oorn teatas, et suures osas moodustavad tekkinud võlasumma kohustused, mille tasumine ei ole Volta omanikele erastamislepingu kohaselt kohustuslik.

Arvo Oorn rääkis, et kui sõlmiti Volta varade erastamisleping, siis erastamisagentuuriga sõlmitud kokkuleppe alusel võeti üle ettevõtte võlgu ja kohustusi ligikaudu 24 miljoni krooni väärtuses.

«Põhiliselt koosnesid need kohustused võlgnevustest hankijatele ja töövõtjatele, võlgadest materjalide eest ja lühiajalistest pangalaenudest, millest enamjagu oli võetud 1992. aastal,» teatas Oorn. «Samuti võtsime üle Volta võlgnevused palga ja sotsiaalmaksu osas.» Ta ütles, et need olid kohustused, mida ei saanud kustutada.

Ülejäänud Volta maksukohustused pidanuks valitsuse otsusega kustutatama, lausus Oorn.

Kuni 1995. aasta aprillini polnud Voltal maksuameti ega teiste võlausaldajatega suuremaid probleeme. Koostati maksegraafikud võlgade tasumiseks ja neid on Oorni väitel kuidagimoodi ka täidetud.

1995. aasta aprillis hakkasid Ravori Investeeringute ASi laekuma maksuametist kirjad nõudmisega, et on vaja maksta ka ülevõetud sotsiaal-ja tervisekindlustusmaksu võla viiviseid.

«Volta varade erastamisega kaasa tulnud kohustuste hulgas ei olnud ju märgitud viiviste tasumist,» märkis Oorn. «Jutt oli ainult põhivõla tasumisest, mis kahe nimetatud maksu osas oli kokku kaheksa miljonit krooni.»

Ta lisas, et umbes samal ajal, kui tuli päevakorda viiviste probleem, selgus, et on vaja tasuda ka üksikisiku tulumaksu võlg kuus miljonit krooni. «Erastamisagentuuriga sõlmitud lepingu kohaselt oli see kohustus määratud kustutamisele ega olnud seega meie poolt ülevõetud kohustuste hulgas,» lausus Oorn. Valitsus võttis aga umbes kuu aega pärast Volta vara ostulepingu sõlmimist vastu seaduse, milles kustutamisele minevate maksukohustuste hulgas polnud üksikisiku tulumaksu.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet kommenteeris, et ka erastamisagentuurile tundub ebanormaalne maksuvõlgade arvestamine täiendavalt mingisuguse perioodi kohta. «See on aga maksukorralduse seaduse küsimus ja meil on raske siin midagi ära teha,» väitis Sarnet.

Valitsusele esitatud erastamisprogrammis oli erastamisagentuur kirjutanud, et kohustused tuleks fikseerida erastamislepingu jõustumise momendiga. «Pärast seda ei saaks enam tagasiulatuvalt maksekohustustesse täiendusi ja parandusi teha,» lausus Sarnet. Ta leidis, et see oleks loomulik, kuna riik peaks endise omanikuna teadma, kui palju on konkreetsel ettevõttel võlgu.

Sarnet lisas samas, et tsiviilseaduse kohaselt jääb erastamisleping Ravori Investeeringute ASiga igal juhul püsima. Kumbki pool peab tema sõnul toimima lepingu järgi ja kui osapooltel tekib omavahel vaidlusi, siis on neid võimalik kohtus selgeks vaielda.

«Kui asi nii jätkub, on Volta juba n-ö programmeeritud pankrotistuma,» väitis Oorn. Ta ütles, et valitsus peaks siiski leidma mingisuguse lahenduse, et endisaegsete mõttetute võlgade ja viiviste pärast ettevõtted pankrotti ei läheks.

«Viivised võiks kustutada või vähemalt ajatada, et need arutult ei kasvaks ning neid saaks pärast ettevõtte olukorra paranemist tasuda,» leidis Oorn.

Jaga lugu:
Hetkel kuum