Asekantsler Kolbre kritiseerib imporditolle

«Tegelikus elus ei hakka seadus mõjuma nii, nagu selle eelnõu esitajad soovivad,» kinnitas Kolbre, kes koordineerib Eesti liitumisläbirääkimisi maailma kaubandusorganisatsiooniga. Kolbre sõnul pole eelnõu esitajad teinud piisavalt majanduslikke arvestusi ega turu-uuringuid. «Eesti enda põllumajanduslik tootmine lan-geb pidevalt ning ei rahulda töötleva tööstuse vajadusi. Puudujääki tuleb korvata välismaalt sissetoodava toorainega. Kui selle hind imporditollide tõttu kasvab, siis on tulemuseks üldine hinnatõus,» ütles Kolbre.

Asekantsleri arvates on teine probleem planeeritavate tollide juures ka see, et Eesti põhiline põllumajandusimport tuleb riikidest või regioonidest, kellega Eestil on sõlmitud vabakaubanduslepingud. «Ukrainaga on meil näiteks põllumajandustoodete vabakaubandus. Kui me kehtestaksime ka kahesajaprotsendilised tollid, siis Ukraina puhul me neid ikka rakendada ei tohiks,» arutles ta.

Sama puudutab Kolbre sõnul ka Euroopa Liitu, kes on Eesti põllumajandustoodete suhtes teinud soodustusi ja ootab sama ka Eestilt.

Lisaks kinnitas Kolbre, et on täiesti vale arvata, et pärast maailma kaubandusorganisatsiooniga liitumist ei saavat Eesti oma tolle kehtestada. «Selle kartuse põhjal ei ole imporditollide keh-testamisega kiirustamine põhjendatud,» ütles Kolbre. Eelnõu on Kolbre sõnul esitatud pigem poliitilisi kui majanduslikke eesmärke silmas pidades.

Kolmapäeval esitasid rii-gikogu maafraktsioonid eelnõu, millega soovivad vähendada põllumajandustoodete käibemaksu 40 protsendi võrra. Sellest tekkiva riigieelarve puudujäägi katteks pakuvad maaerakonnad imporditollide kehtestamise võimalust.