• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • 19.02.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Asekantsler Kolbre kritiseerib imporditolle

«Tegelikus elus ei hakka seadus mõjuma nii, nagu selle eelnõu esitajad soovivad,» kinnitas Kolbre, kes koordineerib Eesti liitumisläbirääkimisi maailma kaubandusorganisatsiooniga. Kolbre sõnul pole eelnõu esitajad teinud piisavalt majanduslikke arvestusi ega turu-uuringuid. «Eesti enda põllumajanduslik tootmine lan-geb pidevalt ning ei rahulda töötleva tööstuse vajadusi. Puudujääki tuleb korvata välismaalt sissetoodava toorainega. Kui selle hind imporditollide tõttu kasvab, siis on tulemuseks üldine hinnatõus,» ütles Kolbre.
Asekantsleri arvates on teine probleem planeeritavate tollide juures ka see, et Eesti põhiline põllumajandusimport tuleb riikidest või regioonidest, kellega Eestil on sõlmitud vabakaubanduslepingud. «Ukrainaga on meil näiteks põllumajandustoodete vabakaubandus. Kui me kehtestaksime ka kahesajaprotsendilised tollid, siis Ukraina puhul me neid ikka rakendada ei tohiks,» arutles ta.
Sama puudutab Kolbre sõnul ka Euroopa Liitu, kes on Eesti põllumajandustoodete suhtes teinud soodustusi ja ootab sama ka Eestilt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lisaks kinnitas Kolbre, et on täiesti vale arvata, et pärast maailma kaubandusorganisatsiooniga liitumist ei saavat Eesti oma tolle kehtestada. «Selle kartuse põhjal ei ole imporditollide keh-testamisega kiirustamine põhjendatud,» ütles Kolbre. Eelnõu on Kolbre sõnul esitatud pigem poliitilisi kui majanduslikke eesmärke silmas pidades.
Kolmapäeval esitasid rii-gikogu maafraktsioonid eelnõu, millega soovivad vähendada põllumajandustoodete käibemaksu 40 protsendi võrra. Sellest tekkiva riigieelarve puudujäägi katteks pakuvad maaerakonnad imporditollide kehtestamise võimalust.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele