- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,95
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,95
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lühiuudised välismaalt
Läti lennukompanii Air Baltic alustas eile lendusid Varssavisse.
Varssavi vahet hakkab kolm korda nädalas -- esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti -- lendama 33kohaline SAAB-340.
Air Baltic kavatseb sel nädalal alustada ka lendusid Kiievisse. Riia--Kiievi reise on kavas teha kaks korda nädalas -- neljapäeviti ja laupäeviti.
Läinud aasta 1. oktoobril tegevust alustanud Läti riiklik lennukompanii Air Baltic teeb reise Riiast Tallinna, Vilniusesse, Londonisse, Stockholmi, Helsingisse, Kopenhaagenisse ja Frankfurti. BNS
Möödunud aastal oli Läti väliskaubanduse bilanss negatiivne, teatas ajaleht Diena.
Kaupade sissevedu ületas väljaveo 235 miljoni lati võrra. Läti väliskaubanduse kogumaht kasvas küll võrreldes 1994. aastaga, kuid seda sisseveo suurenemise arvel.
Kokku veeti möödunud aastal Lätisse sisse kaupu 923,4 miljoni lati eest, ekspordi maht oli vaid 688,4 miljonit latti.
Välja veeti peamiselt puitu ja puidutooteid (26,4 protsenti ekspordimahust), tekstiilitooteid (14 protsenti), toiduaineid (11,1 protsenti) ning masinaid ja seadmeid (8,7 protsenti).
1994. aastaga võrreldes kasvas kahekordseks loomade ja loomakasvatussaaduste ekspordi maht, suurenes samuti kivi, kipsi, tsemendi, klaasi, keraamika, tselluloosi, paberi ja papi väljavedu.
Läti suurimaks kaubanduspartneriks oli möödunud aastal Venemaa, kellega kaubavahetus moodustas 23,2 protsenti. Venemaale järgnesid Saksamaa 14,7 protsendi ja Rootsi 8,6 protsendiga. LETA-ETA
Leedu uus peaminister Mindaugas Stankevicius ütles ajalehele Lietuvos Rytas antud intervjuus, et riik on raskes finantsolukorras ning üksteist mõjutavad nii pankade kui ka riigieelarve probleemid.
Hetkel kuum
Kuna Leedu seimi valimisteni on jäänud 7--8 kuud, siis on kohalike poliitiliste vaatlejate arvates jäänud Stankeviciuse juhitava Leedu demokraatliku tööpartei (LDTP) valitsuse ülesandeks «kaotatud mäng lõpuni mängida.»
Stankeviciuse sõnul tuleb tal mõni minister välja vahetada ning asuda paindlikuma maksusüsteemi väljatöötamisele. ITAR-TASS-ETA
Firma Lukoil aktsiate kursi langusest tulenev kahju võib ulatuda 150--200 miljoni dollarini, kui valitsus ei rakenda kiireid meetmeid, teatas Venemaa ajakiri Ekspert viidates Lukoili asepresidendile Leonid Fedunile.
Segadus sai alguse Venemaa siseministri Anatoli Kulikovi kirjast valitsusele, milles loeti möödapääsmatuks mitmete suurte firmade, sealhulgas ka Lukoil, riigistamist. Kui sellele ei järgne otsustavat reaktsiooni ei valitsuse ega presidendi poolt, siis saab Lukoil suurt kahju aktsiate kursi langusega.
Ajakirja väitel arvab Kulikov, et kriminaalsed struktuurid on imbunud naftaärisse ning sageli kuuluvad nende esindajad naftafirmade juhatusse. Siseministri andmeil on naftakompanii Jukos Samaara kuritegeliku grupi kontrolli all, riigiettevõtte Rosneft on seotud Solntsevo grupiga ning Lukoil on Tjumeni maffia kontrolli all. BIZNES-TASS-ETA
Möödunud nädala teisel poolel alanud Lõuna-Aafrika randi ootamatu kursilangus jätkus ka eile, mil rand kukkus ostusurve tagajärjel uue ajalooliselt madalaima tasemeni -- dollar maksis 3,90/91 randi.
Randi kursilangus algas neljapäeval, kui turule jõudsid hiljem põhjendamatuks osutunud kuuldused, et president Nelson Mandela on saanud infarkti. Seejärel jätkasid spekulandid randi müümist, sest turg hakkas kartma välisvaluutavahetuse piirangute kaotamist.
Investorid on viimasel ajal Jaapani ja ?veitsi madalaid intressimäärasid ära kasutades laenanud jeene ja franke ning paigutanud raha Lõuna-Aafrika võlakirjadesse, mille pealt makstakse umbes 14% intressi. Randi langedes on investeerijad jeeni ja frangi laenud tagasi maksnud ning kruvinud ühtlasi üles nende valuutade kursi USA dollari suhtes. REUTER-AP-BNS
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida 24. septembrini
Hetkel kuum
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele