27. veebruar 1996
Jaga lugu:

Bremeni laevaehitajat ähvardab pankrot

Bremen Vulkani probleemide tõsidus selgus alles siis, kui kontserni juht Friedrich Hennemann ametikohalt kõrvaldati. Enne seda oli Hennemann Bremeni sotsiaaldemokraatidest valitsuse majandusminister, pärast ettevõtte erastamist 1986. a ettevõtte juhataja.

Hannemanni all kujunes Vulkani laevatehasest kogu Saksamaad hõlmav kontsern. 1992. a osteti üles hulk laevatehaseid Ida-Saksamaal, mis Hennemann lubas moodsateks ettevõteteks ümber ehitada. Selleks eraldasid talle Saksa riik ning EL üle 1,8 miljardi Saksa marga.

Parteilisest lojaalsusest ei küsinud Bremeni linnavalitsus kunagi, kuidas Hennemann linna poolt garanteeritud raha kasutas. Nimelt eraldasid Bremeni poliitikud viimase 10--20 aasta jooksul ettevõttele hulgaliselt subsiidiume ning laenugarantiisid. Olukord muutus, kui võimule tuli uus kristlik-demokraatlik valitsus, mis ei olnud enam niisama varmas laene garanteerima. Ka teised laevaehitusega tegelevad riigid Euroopa Liidus eesotsas Taaniga on nõudnud taoliste toetuste lõpetamist.

Taanlased olid need, kes õhutasid Euroopa komisjoni uurima, kuidas Vulkan on kasutanud Ida-Saksamaal ülesostetud laevatehaste uuendamiseks eraldatud ELi subsiidiume. llmnes, et lubatud investeeringuid ei ole tehtud. ELi komissar Karel van Miert kardab, et kuni 600 miljonit ehk 80 protsenti 850 miljonist margast, mis olid mõeldud ülesehitustöödeks idas, kulutati kontserni kahjumite katmiseks läänes.

Kontserni 1995. a kahjum ulatub 1 miljardi Saksa margani, lisaks on ettevõttel 1,4 miljardi marga eest pangalaene, mitu kontserni haru on maksujõuetud.

Kontserni käigushoidmiseks vajataks käesoleval aastal täiendavalt 2,2 miljardit marka võlgade tasumiseks, käibekapitaliks ning investeerimiskohustuste täitmiseks Ida-Saksamaal.

Tõenäoline lahendus on pankrot, kuid samas on selge, et Saksa valitsus ei saa lubada kõigi Vulkani töökohtade kadumist. Wilhelmshavenist läänes kuni Stralsundini idas on Vulkan peamine tööandja mitmes Saksa merelinnas. Kõige kriitilisem on olukord Bremenis ja Bremenhavenis, kus asuvad kontserni kõige konkurentsivõimelisemad tehased. Tööpuuduse tase ulatub piirkonniti 15--18 protsendini, mis on oluliselt kõrgem Saksamaa keskmisest.

Ka ELi komisjon on dilemma ees. Ühelt poolt võimaldab ELi seadusandlus toetusraha mittesihipärase kasutamise eest kehtestada trahvid ning vahendid tagasi nõuda, samas ei soovi EL olla Saksamaa ranniku suurima tööstusgrupi timukas. DI-DN-FT-REUTER

Jaga lugu:
Hetkel kuum