Dvigateli vara arestiti pärast seda, kui ettevõtte varasem koostööpartner taanlane Finn Ølbye kaebas Dvigateli kohtusse, kuna see oli tekitanud Finn Ølbyet esindavatele firmadele kahju ning nõudis selle eest 16 miljonit krooni. Dvigateli finantsdirektor Ants Pilving sõnas, et lepingud, mille alusel Ølbye kahjutasu nõuab, on formaalselt õigustühised.
Lepingud tuleks Pilvingu sõnul tsiviilhagi vormis läbi vaadata. Pankrotiasja selle pealt alustada, nagu Dvigateli puhul tehti, on Pilvingu sõnul absurdne.
Ta lisas, et Ølbye on ise Dvigatelile neli miljonit krooni võlgu.
ASi Dvigatel peadirektor Olev Rohumäe rääkis, et nimetatud kohtuasjad on teinud ettevaatlikuks Dvigateli potentsiaalsed suurkliendid. «Nad vaatavad kõrvalt, kuni asi laheneb,» märkis ta.
Rohumäe sõnade kohaselt ei saa arestitud vara pantida, et saada laenu ettevõttesse investeerimiseks. «Meil on ju erastamisagentuuri ees kindlad kohustused, mida peab täitma,» lisas ta.
Dvigateli maksujõuetuks tunnistamist kommenteerides ütles Rohumäe, et see ei ole tõenäoline.
Dvigateli erastamisega tuli kaasa 38 miljoni krooni suurune võlg. Võlgade tasumise graafikud on kooskõlastatud nii maksuameti kui energiamüügiga, märkis ta.
Bilansis on Dvigateli vara väärtuseks hinnatud 53 miljonit krooni. «See ei ole nende varade õige väärtus,» kinnitas Rohumäe.
Ta märkis, et ettevõtte juhtkond ja omanikud koos kinnisvarafirmadega tegelevad Dvigateli vara ümberhindamisega. «Juba praegu on selge, et kui kõige mustema stsenaariumi järgi peaks ettevõtte vara maha müüma, siis oleksime me kindlalt plussis,» märkis Rohumäe.
Dvigatelil on tema sõnul tellimusi sedavõrd, et neid on raske täita. Aprillis peaks ettvõte tootma umbes nelja miljoni ja mais viie miljoni krooni eest kuus.