• OMX Baltic0,24%300,74
  • OMX Riga0,06%893,54
  • OMX Tallinn0,18%2 072,49
  • OMX Vilnius0,25%1 205,44
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,24%8 801,88
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic0,24%300,74
  • OMX Riga0,06%893,54
  • OMX Tallinn0,18%2 072,49
  • OMX Vilnius0,25%1 205,44
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,24%8 801,88
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 09.04.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Prokuratuur saatis rublatehingu asja kohtusse

Kriminaalasja rublatehingu uurimiseks algatas kaitsepolitsei läinud aasta jaanuaris riigikontrolli esildise alusel. Rahareformi ajal kogutud 2,26 miljardi rubla müügist talvel 1992--1993 teenis Eesti riik 1,89 miljonit USA dollarit. Riigikontrolli andmeil sai riik selle tehingu pealt kahju 2--3 miljonit dollarit.
Hansapanga kinnitusel oli rublatehingut vahendanud Maag OY käive ajavahemikul 1. jaanuarist 30. aprillini üle 9,7 miljoni dollari. Avalikkuse ette on jõudnud dokumendid, mis kinnitavad, et osa rublamüügi rahast laekus Maag OY kontole Rootsis registreeritud firmalt Tess AB, keda on süüdistatud naftatoodete salakaubaveos Lätis ja Leedus.
Pruulit, Strandbergi ja Kivimäge võib esitatud süüdistuse kohaselt kriminaalkoodeksi 86. paragrahvi alusel oodata kuni viieaastane vabadusekaotus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Enne rahareformi Tiit Vähi esimese valitsuse ja Venemaa valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Eesti kogutud rublad Venemaale üle andma. Enam kui kolm ja pool aastat hiljem, eelmise nädala teisipäeval esitas Venemaa suursaadik Aleksandr Trofimov peaminister Vähile memorandumi, milles nõutakse hüvitust mahamüüdud rublade eest. Peaministri välisnõunik Silja Hiietamm on väitnud, et konkreetset hüvitussummat ei ole memorandumis mainitud. Peaministri kantseleist saadeti Venemaa memorandum vastamiseks välisministeeriumile.
Lahenduse muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et NSV Liidu välismajanduspank külmutas 1991. aasta lõpul ligi 80 miljoni dollarit Eesti firmade raha, mis on tänini tagasi saamata.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele