Prokuratuur saatis rublatehingu asja kohtusse

Kriminaalasja rublatehingu uurimiseks algatas kaitsepolitsei läinud aasta jaanuaris riigikontrolli esildise alusel. Rahareformi ajal kogutud 2,26 miljardi rubla müügist talvel 1992--1993 teenis Eesti riik 1,89 miljonit USA dollarit. Riigikontrolli andmeil sai riik selle tehingu pealt kahju 2--3 miljonit dollarit.

Hansapanga kinnitusel oli rublatehingut vahendanud Maag OY käive ajavahemikul 1. jaanuarist 30. aprillini üle 9,7 miljoni dollari. Avalikkuse ette on jõudnud dokumendid, mis kinnitavad, et osa rublamüügi rahast laekus Maag OY kontole Rootsis registreeritud firmalt Tess AB, keda on süüdistatud naftatoodete salakaubaveos Lätis ja Leedus.

Pruulit, Strandbergi ja Kivimäge võib esitatud süüdistuse kohaselt kriminaalkoodeksi 86. paragrahvi alusel oodata kuni viieaastane vabadusekaotus.

Enne rahareformi Tiit Vähi esimese valitsuse ja Venemaa valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Eesti kogutud rublad Venemaale üle andma. Enam kui kolm ja pool aastat hiljem, eelmise nädala teisipäeval esitas Venemaa suursaadik Aleksandr Trofimov peaminister Vähile memorandumi, milles nõutakse hüvitust mahamüüdud rublade eest. Peaministri välisnõunik Silja Hiietamm on väitnud, et konkreetset hüvitussummat ei ole memorandumis mainitud. Peaministri kantseleist saadeti Venemaa memorandum vastamiseks välisministeeriumile.

Lahenduse muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et NSV Liidu välismajanduspank külmutas 1991. aasta lõpul ligi 80 miljoni dollarit Eesti firmade raha, mis on tänini tagasi saamata.