Printerite kvaliteedi ja hinna suhe

Printerite hinna ja kvaliteedi suhte määratlemine erineb mõneti arvutite võrdlemisest, kuna printerite tootmine nõuab märksa suuremat kontsentreerumist, mistõttu on turul pakutavate kaubamärkide ning erinevate mudelite arv on tunduvalt väiksem kui arvutite puhul.

Teiselt poolt on n-ö noname-toodete osakaal minimaalne ning uute kaubamärkide lisandumine suhteliselt raskem kui arvutiturul. Sellele vaatamata on printerite omavaheline konkurents märksa teravam nii liidrite kui teise e?eloni tootjatel omavahel, kohati ka kahe tuntusklassi mudelite vahel.

Kuigi printerite juures on esmapilgul vähem parameetrid, mida kõrvutada, muutub arvutite põhiliste võrdlusaluste (elektrooniline ja tarkvaraline lahendus) kõrval oluliseks ka mehaanika osa. Arvutitööstuses on paar tootesuunda monopoolses seisundis ja aastakümneid ei ole suutnud turul läbi murda ükski põhimõtteliselt uus lahendus.

Printeriturul on aga pidevalt lisandunud uusi tehnoloogiaid nii mehaanika, elektroonika kui tarkvaralise lahenduse osas. Seetõttu on printerite võrdlemine märksa mitmeplaanilisem, nii eri tehnoloogiate vahel kui ühe põhimõttelise lahenduse piires. Paraku jäävad need võrdlused pisierinevuste ja tootjate omavahelise kemplemise tasemele.

Tarbija seisukohast on printerite võrdlemine märksa lihtsam, taandudes praktiliselt kõigile nähtava trükikvaliteedi, -kiiruse ja hinna tasemele. Seejuures oli veel mõned aastad tagasi polariseerumine väga suur: hea kvaliteedi eest (laserprinterid) tuli maksta suhteliselt kõrget hinda; karvaste äärtega (nõelprinteri) kvaliteedi sai kätte märksa odavamalt. Tehnoloogilistel põhjustel on tänaseni kõige kiiremad just nõelprinterid, mis oma spetsiifilisuse tõttu on kallimad ka professionaalsetest laserprinteritest.

Kui nõelprinterite osas on alates selle tehnoloogia turuletoomisest kuni tänaseni olnud liidripositsioonil Epsoni tooted, siis teiste tehnoloogiatega on lugu mõnevõrra keerulisem. Näiteks laserprinterite turu hinnatuim tootja, Hewlett Packard ostab oma printerite mootori osa ühelt oma suurimalt konkurendilt, Canonilt. (Niisugune praktika on suhteliselt laialt levinud ja mõistena käibiv engine hõlmab mootorist märksa enamat, tihti kogu trükiseadet ehk mehaanika osa.)

Hinna ja kvaliteedi polariseerumise on segi pööranud uute, tindi- ja LED tehnoloogiate lisandumine. Nende väljatöötamise eesmärk ongi olnud just parema hinna ja kvaliteedi suhte saavutamine ning aastatepikkune katsetamine on hakanud vilja kandma just viimastel aastatel.

Kuna tindipritsid ehk Bubble Jet-printerid tagasid hea kvaliteedi, nende ostuhind oli laseritest märksa odavam, aga jooksev materjalikulu mõnevõrra kallim, siis muutusid need eriti populaarseks kodu- ja väikefirmade turul. Kuigi ka Bubble Jet'i turuletoojaks oli Canon, kuulub siingi turuliidri roll HP-le.

Tänaseks on ostuhinna erinevus praktiliselt kadumas, mistõttu näiteks Euroopas on vallandunud tõeline laseribuum. Eestis vallandus laseribuum juba mullu, ent sootuks teistel, ökonoomsusega mitteseotud põhjustel.

Tinditehnoloogiat ei saa aga kaugeltki veel maha kanda. EPSONi piezo-tehnoloogia tõi tindiprinterite arengusse uue etapi. Kuigi Epsoni must-valged Stylused edestasid konkureerivaid mudeleid kasvõi tehnoloogilistel põhjustel, suutsid nad ennast turul tõeliselt maksma panna alles värviliste tindiprinteritega. Just odava värvilahenduse tõttu võibki tindiprinteritele ennustada müügiedu veel mitmeks aastaks.

Analoogiliselt muutustega tinditehnoloogias on OKI LED-tehnoloogia end läbi murdmas laserite kõrvale. Kuigi LED-i kvaliteet jääb laserile alla täpsuse osas, on sel ka omad eelised, aga määravaks on osutunud taas hind. Vähemalt märksa suuremal laiatarbeturul (võrreldes tipptaseme profilahendustega).

Kuna eelmainitud põhjustel Eestis printereid ei toodeta, siis tõenäoliselt ei saa meil kunagi toimuma ka printerite võrdlusteste ning tuleb leppida piiritaguste väljaannete refereeringutega. Põhjalikku laser- ja LED-printerite võrdlust sisaldab näiteks ajakirja «PC Proffessionell» jaanuarinumber. Toimetus võrdles alla 2000 DEMi maksvaid printereid väga erinevate parameetrite järgi kahes kvaliteediklassis. 600 dpi (punkti tolli kohta) klassis anti välja toimetuse soovitus (auhind) kahele võrdse punktisumma kogunud mudelile: Epson EPL-5500 ja HP LaserJet 5P.

300dpi printerite klassis kogus kõrgeima punktisumma Brother HL-630 Windows As. Selles klassis andis toimetus välja hinnasoovituse, mille sai teise punktisumma kogunud Panasonic KX-P6100.

Kõige ülevaatlikumat Eesti tarbija hinnangut erinevatele printeritele sisaldab EIFi tellimusel Ariko MG poolt läbiviidud turu-uuring. Tarbija poolt väärtustatud printerite hinna ja kvaliteedi suhe on keskmiselt positiivsem kui arvutite (vt Äripäev 13. märts 1996) puhul.

Epson ja HP edestavad ülejäänud tootjaid märkimisväärselt. Kuna EPSONi laialt levinud nõelprinterid on hinnalt ja kvaliteedilt teises klassis kui HP laserprinterid, siis paiknevad «põhikonkurentide» summaarsed indeksid üksteisest kaugel.