- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,14%39 706,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,14%39 706,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa ja Bombay palkade erinevusest
Kõrgemate palkade nõudmised on muutunud sagedaseks. See on ka täiesti arusaadav, sest praegune elujärg ei saa paljusid inimesi rahuldada. Kavalate finantsindeksite kõrval, millega saab enamikul inimestel pea segi ajada, on üks küllalt hea elatustaseme näitaja kvaliteetsete toiduainete, näiteks liha tarbimine, või täpsemalt selle tarbimise muutumine.
Kuigi antud juhul on tegemist kaudse ja ebatäpse indikaatoriga, peab ka selle kasutamisel olema ettevaatlik. Esiteks mõeldakse mõiste «liha» all nüüd ja näiteks viis aastat tagasi küllalt erinevaid asju. Teiseks oleks lihale alternatiivsed uued ja huvipakkuvamad tarbimise suunad muutnud tarbimise struktuuri niikuinii. Seda on muutnud ka valede signaalide, hindade asendamine õigematega, kuid siiski tähendab aset leidnud liha tarbimise mitmekümneprotsendiline ja edasine vähenemine seda, et liiga paljude inimeste elujärg on neile mitteharjumuspäraselt madal ning pole lootustki, et neid pingeid vaikides edasi talutakse.
Üldjuhul koonduvad tõsiseltvõetavamad kõrgemate palkade nõuded Eestis ühte fraasi. Euroopaliku töö eest euroopalik palk. Ei ole ju midagi lihtsamat ja midagi loomulikumat. Aga siiski tahaks ma kohe kiuslikult küsida, kust nõudjad üldse võtavad, et me teeme euroopalikku tööd ning mida see euroopalik palk ikka tähendabki, ning millest järeldub, et sellist palka üleüldse oleks võimalik maksta.
Et mitte väga isiklikuks minna, läheme hetkeks Aasiasse ja küsime näiteks, et mille poolest on Bombay bussijuhi töö vähem aasialik kui näiteks Tokio bussijuhi oma. Sest isegi siis, kui Bombay bussijuht on professionaalsem ja kui tema töö on keerulisem kui Tokio kolleegil, jääb tema töötasu vähemalt kahel põhjusel väiksemaks kui Tokio kolleegil.
Esiteks on üldine hindade tase Indias palju madalam kui Jaapanis, teiseks aga ei ole Bombay bussisõitjad suutelised neid vedavale bussijuhile nii kõrget tasu maksma kui Tokio omad. Tasu taseme määrab ära nõudluse ja pakkumise erinev tasakaal Tokios ja Bombays, aga mitte töö enda tase. Öeldu ei käi ainult bussijuhtide, vaid kõikide teenuseid osutavate ja siseturule töötavate töötajate kohta.
Teine levinud eksiarvamus on lootus, et kõrgemate palkade nõudmisega me sunnime ettevõtteid efektiivsemalt töötama ja seeläbi tabame mitu kärbest ühe hoobiga -- suureneb rahvuslik kogutoodang, paraneb elujärg, kasvab konkurentsivõime.
Tavaliselt tegelikus maailmas midagi niisugust ei juhtu. Palkade kasv on pikaajalises perspektiivis seotud üksnes muutustega tööviljakuses, kusjuures tööviljakuse tõus tootvates harudes määrab ära ka palgatõusu enamikul teenuseid ostvatel aladel, eriti aga neis, kus tööviljakuse suurenemisel on loomulikud piirid, nagu näi-teks hariduses või hoolekandetegevuses.
Tööviljakus ise sõltub aga võimest luua uut toodangut, arendada uusi tehnoloogiaid. Viimane aga omakorda võimest teha investeeringuid algul uurimis-, konstrueerimis- ja projekteerimistöödesse ning lõpuks ka tootmisse. Ja alles siis, kui selle toodangu müügist on saadud rohkem tulu, tekib võimalus maksta enam palka, saada rohkem makse eelarvesse ja parandada eelarvest palka saavate inimeste elujärge.
Kogu Teise maailmasõja järgne praktika näitab, et püsiv palkade kasv on saavutatud üksnes ekspordile orienteeritud riikides, kus muuseas samal ajal on järjekindlalt suurenenud ka tööstuse osakaal koguproduktis. Muude arengustsenaariumide puhul on aga palgad küll esialgu kasvanud isegi poole võrra, see on samas tempos kui ekspordi ja tööstuse arendamisele orienteeritud maades, kuid pärast seda langenud pikkamööda samale tasemele, kus nad olid üle kümne aasta tagasi.
Vale arengustrateegia valik on dramaatilise tähendusega, sest mida kauemaks jääb püsima suure osa elanike mahajäetus, seda raskem on tulevikus murda viletsuse iseennast säilitavat süsteemi, murda vaesuse taastootmise hukatuslikku tsüklit.
Üleminekumaad peavad püüdma sellele, et siirdeprotsess tõusuteele toimuks nii kiirelt kui võimalik ja ilma liigsete kulutusteta tööjõule. Aga mitu korda on meil suurenenud kulutused tööjõule maailmaturu tingimustes?
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele