Vene-Hiina suhetes hakkab jää sulama
1969. a ägedate piirikonfliktide tõttu peaaegu sõjajalal olnud kommunistlike rivaalide omavahelised suhted on Mihhail Gorbat?ovi 1989. a ajaloolisest visiidist alates järjest paranenud. Järgmisel nädalal algavast Boriss Jeltsini Hiina-visiidist oodatakse suhete jätkuvat paranemist ning mitme vastastikku kasuliku majanduskokkuleppe sõlmimist.
Muu hulgas on päevakorras kahe riigi vahelise kaubanduse laiendamise küsimused. Eelkõige on nimetatud suuri relvamüügitehinguid.
Hiina ostab Venemaalt 60 uusimat Suhhoi-27 hävitajat enam kui 2 miljardi dollari eest. Samuti kavatseb Moskva lubada Hiinal litsentsi alusel valmistada nii Suhhoi-tüüpi kui ka tehnoloogiliselt täiuslikumaid lennukeid.
See on esimene niisugune litsents, mille Venemaa annab Hiinale pärast 1950. aastate kokkulepet AK-47 ründerelvade valmistamise alal.
Jeltsini abid näevad kiiresti arenevas ning relvanäljas Hiinas suurt klienti, kes aitaks Venemaa sõjatööstuse pikemaks ajaks jalule saada. Samuti loodetakse, et lepingud lõpetavad Hiina provokatsioonid Venemaa Kaug-Ida piiril. See suurte puiduvarudega ning maavarade poolest rikas piirkond on pärast NSV Liidu kokkuvarisemist Moskvast võõrdunud ning Kreml kardab, et kohalikud juhid võivad Venemaast hoopis lahku lüüa.
Olulise tähtsusega on ka Venemaa ja Hiina vahelise gaasijuhtme väljaehitamise kokkulepe, mille kaudu hakatakse gaasi transportima Siberi gaasiväljadelt Kollase mereni. Gaasitrassi täpne asukoht ning investeeringute maht vajavad veel täpsustamist. Kaalumise all on võimalus, et gaasijuhe läbib Põhja- ja Lõuna-Koread ning varustab ka Jaapanit ja Taiwanit.
Hiina-Venemaa lähenemine teeb muret USA-le, kuna see tähendab jõudude ümberpaigutumist traditsioonilises Hiina, Venemaa ja USA kolmnurgas. 1970. aastatest saadik on USA-l õnnestunud Moskvat ja Hiinat kordamööda üksteise vastu välja mängida, kuid nüüd on ilmselt Ameerika kord kaotajaks jääda. Venemaa ja Hiina lähenemine langeb ajale, mil USA ja Hiina vahelised suhted on kõike muud kui sõbralikud. BW-REUTER