Advokaatide ja maaklerite huvid põrkuvad
«Kinnisvarafirmad näevad meis konkurente ja seda me ka oleme,» lausub vandeadvokaat Viktor Kaasik, kelle büroo on üks aktiivsemaid kinnisvarakauplejaid advokaatide seas.
Kaasik lisab, et nende büroo ei tegele klassikalise maakleritööga. Me lihtsalt esindame oma kliente, kes on palunud meil sellega tegelda, selgitab ta. Advokaadibürood kogu maailmas esindavad oma kliente kinnisvaratehingutes.
Kinnisvarafirma Mendelson & Co avalike suhete juhi Hannes Kuhlbachi ütlusel pole advokaatide kinnisvaraalane tegevus päris klassikaline. «Kahel toolil istudes pole nad kummaski valdkonnas päris kodus,» väidab ta. Kuhlbachi sõnul häirib neid isehakanud maaklerite võhiklikkus turu tundmises.
Arco Vara juhatuse esimees Arti Arakas nõustub, et praktilises tegevuses ja paberite kordaajamises on advokaadid nõrgad. Araka sõnul teevad nad koostööd 5--6 advokaadist partneriga.
ERI Kinnisvara müügidirektori Ahto Aderi sõnul on suhe advokaatidega hea seni, kuni ollakse ühes paadis. Ader arvab, et advokaate usaldatakse enam kui maaklereid, mistõttu on neil ka lihtsam asju ajada.
Kaasiku sõnul on põhilised kinnisvaratehingud välja kasvanud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest. Kaasiku sõnul on töö kinnisvaraga lihtsalt paratamatu, sest nad on õigusjärgsete omanikega tegelenud juba 1991. aastast. Seega on neil maaklerite ees mõneaastane edumaa, mida kergekäeliselt ei loovutata.
Tihti pöörduvad advokaadi poole väliseestlased, kes soovivad tagasi saadud kinnisvara maha müüa. Kuna nad pole kursis Eesti kinnisvaraturu ja hindadega, siis jätkavad nad koostööd advokaadiga, kes meelsasti realiseerib nende vara.
Loomulikult on see klient maksujõuline ja pole kinnisvara hindadest teadlik, nõustub Kaasik rahuloluga. Kinnisvarafirmad aga tunnevad, et hea sihtgrupp on nende käeulatusest eemaldunud.
Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevdirektor Urmas Laur on seisukohal, et advokaadid pakuvad kinnisvarateenust tunduvalt kallimalt. Seega on see kliendi eksitamine, on ta kindel.
Väidetavalt võtavad advokaadibürood tasu ühe maja müügi eest tagasi saadud hoone näol.
«Me ei saa endale lubada, et me tühiste summade eest oma aega kulutame,» ütleb Viktor Kaasik. Ta lisab, et nende büroo saab kinnisvaratehingute pealt umbes kümme protsenti.
Kinnisvarafirmade vahendustasu on viis kuni seitse, väiksemates kuni kümme protsenti. Kaasiku sõnul on aga näiteid, kus kinnisvarafirmade vahendustasu ulatub üle 10 protsendi.
Kaasiku sõnutsi oleks nii advokaatide kui maaklerite huvides, et nende kinnisvaratehingute vahendustasu ühtlustuks.
Kaasiku bürool on tööd kinnisvaraga seotud valdkonnas kuhjaga ning tööd jätkuvat veel mitmeks aastaks. Büroos on inimene, kes tegeleb vaid kinnisvaraasjadega.
Vandeadvokaat Aivar Pilv ütleb, et nende büroo aktiivne vahendaja kinnisvaraturul pole. «Tänu õigusabi osutamisele olema sellega aga paratamatult seotud, tunnistab ta.
Pilve advokaadibüroo töömahust ei moodusta kinnisvaratehingud tähelepanuväärset osa. Pilve sõnul tuleb aga kinnisvara kohta info saamiseks, sellega aktiivselt tegelda. «Minule pakub juriidiline töö rohkem pinget.»