Maa langeb sülle üliodavalt

Viimaste maareformiga seotud seaduseparanduste järgi on maad väga soodne erastada, eriti suuremates linnades.

Kuna rakendatakse 1993. aasta maa maksustamishindu, tähendab see linnades elamu- või suvilakrundi erastamisel kaks-kolm korda madalamat hinda võrreldes turuhinnaga. Lisaks teevad erastamiskontodele kogunenud kroonid erastatava maa veel kuus korda ja maksustamiskoefitsient kaks korda odavamaks.

«Kallimate maade erastamishind Tallinna heades rajoonides võib olla ligi 25 korda madalam kui maa turuväärtus,» kinnitas ASi Kinnisvaraekspert juhatuse esimees Tambet Tiits. «Vahed on märksa väiksemad väikelinnades, kaugemal Tallinnast ning põllumaade puhul.»

Juriidilised isikud saavad maa erastamisel kasu eeskätt võimalusest kasutada ostusumma tasumisel 50 protsendi ulatuses EVP-kroone. «Eestis registreeritud juriidilistel isikutel on võimalus tasuda maa ostueesõigusega erastamisel pool ostusummast EVPdes,» kinnitas maa-ameti peadirektor Kalev Kangur.

«See peaks andma juriidilistele isikutele olulist võitu, sest nende maad asuvad tavaliselt linnas soodsas piirkonnas,» lisas Kangur. «See paneb neid EVPsid turult kokku ostma, mis võiks kergitada EVP hinda.»

«Ma ei arva, et maa erastamist jõuab eriti alla poole aasta teha, sest see on vastutusrikas protsess, mis nõuab täpsust,» ütles Villu Reiljan. «Mingit massilist maa erastamist lähiajal seega oodata ei ole, eriti maapiirkondades.»

«Vaadeldes tähtaegu, siis kinnistusraamatusse kandmiseks tuleb avaldada teade ajakirjanduses ja oodata kuu aega, mille jooksul on aega esitada pretensioon,» lisas Kalev Kangur. «Arvan, et nelja kuuga tuleb erastamistehingu puhul vähemalt arvestada.»

«Kellelgi ei tasu erilisse optimismi sattuda, et maareform läheb nüüd kiiresti käima,» lausus Reiljan.

Riigi maa-ameti andmetel on katastrisse kantud ligi 35 000 maatükki. Katastriüksuste arv peaks maareformi lõpuks olema ligi 400 000.