Ofelia päästeoperatsioon

Kuni majandusministeeriumi litsentsikomisjon otsustab Ofelia tegevuslitsentsi saatuse, juhib ettevõtte tööd Alko kontserni kuuluva Primalco Oy müügidirektor Seppo Ovaska. Ofelia peakontoris on soomlastega asendatud kõik töötajad peale pearaamatupidaja ja sekretäri.

Eile kohtus Ovaska majandusministeeriumi ametnikega, et selgust saada Ofeliale esitatud süüdistustes. Pärast kohtumist ütles ta, et Ofeliale pole esitatud ühtegi dokumenti nende kohta. Ta ei soovinud aga kohtumise sisu kommenteerida.

Tallinnas viibinud Primalco tegevdirektor Erkki Anttila lisas, et omanikud ei ole veel arutanud edasist tegevust, kui Ofelialt peaks litsents ära võetama. «Me ei näe põhjust, miks see peaks ära võetama,» lausus ta.

Tolliameti tollijärelevalve osakonna juhataja Vello Valm ütles, et seoses Ofeliaga on fikseeritud kolm haldusõigusrikkumist. Kahel korral on firma vahele jäänud valesti deklareerimisega ja kolmandal puhul puudus litsents viinakoguse väljaviimiseks.

Valm ütles, et tolliamet on vastavalt valitsuse määrusele esitanud rahandusministeeriumile ametliku kirja, kus need faktid on kirjas. Kiri on edasi saadetud majandusministeeriumile taotlusega Ofelia tegevuslitsents tühistada.

Majandusminister Andres Lipstok kinnitas eile, et ministeeriumisse on kiri jõudnud ja see on töös. «See on väga lakooniline kiri, kus on loetletud rikkumisi, mis on juba ajakirjandusestki läbi jooksnud ja mille eest minu teada on Ofelia ka trahvi maksnud,» rääkis Lipstok.

«Otsus Ofelia suhtes langetatakse lähiajal,» lisas Lipstok.

Majandusministeeriumi litsentsitalituse juht Aleksander Skoblov ütles, et tavaliselt toimub litsentsikomisjoni istung kord kuus, kuid on ka erakorralisi istungeid korraldatud.

«Ma arvan, et komisjoni istung ei toimu enne selle nädala lõppu või järgmise nädala algust,» lausus Skoblov.

Majandus-, rahandus- ja sotsiaalministeeriumi ning teiste ametkondade esindajatest koosnevas litsentsikomisjonis on 12 inimest. Kui litsentsi tühistamine läheb hääletamisele, tehakse seda lihthäälte enamusega, selgitas Skoblov.

Rakvere piiritusetehase direktor Sven Prees ütles, et ainuüksi selle põhjal, et Venemaal või Ukrainas ei leidunud firmasid, kellele Ofeliast viin saabus, ei saa süüdistada firmat, et nende viin pole Eestist välja läinud. Venemaale viina müües püüavad firmad seda teha nii, et võimalikult vähe makse maksta, väitis ta.

«Kui kõik need maksud tasuda, ei oleks Eesti tootjail üldse võimalik Venemaale eksportida,» rääkis Prees.

Samas on Äripäeval andmeid viina kohta, mis pidi minema näiteks Venemaale, Ukrainasse või Valgevenes-se, turustati aga tegelikult Lõuna-Eestis. Viinatootja maksab riigile aktsiisimakse, kui ta ostab piirituse. Kuna dokumentides on näidatud viina eksporti, siis selle viinakoguse aktsiisi tasub riik nn eksportijale tagasi. Nii võib tootja petta riigilt välja poolelt liitrilt viinalt kuni 30 krooni.