Möödunud laupäevases Võrumaa Teatajas lugesin kokku 20 puiduostukuulutust. Samalaadsete kuulutuste järsku sagenemist võib märgata ka teistes maakonnalehtedes.

ASi Räpina Metsamajand tootmisdirektor Oskar Rauba nimetab kuulutuste hulga suurenemist õrnaks virvenduseks, mis võib ennustada paberipuuturu peatset lahtiminekut. Lehekuulutuste kaudu ostetakse väikseid koguseid ja kokkuostjad loodavad paberipuu madala hinnaga kätte saada. Näiteks okaspaberipuu tihumeetri eest ollakse nõus maksma 120 krooni. Samas pakutakse männi ja kuuse paberipuu mõõdus peenpalgi tihu eest ka 280--330 krooni.

Palki ostavad kokku eeskätt lõpptoodangu valmistajad, mitte saematerjali müügist elatuvad saekaatrid. Jätkuvalt on suur nõudlus Eestis valmistatud aiamajade ja ristpalkehitiste järele. Põhiline turg on Saksamaal, Rootsis ja Kesk-Euroopas. Edukamad puidufirmad ekspordivad 60--100 puitmaja kuus.

Mais-juunis võis täheldada ostjate huvi äkilist suurenemist kasvava metsa oksjonitel. Seda põhjustas kännuraha hinna vähendamine ja lootus sügisesele elavnemisele paberipuuturul. Juulis on esimesed oksjonid olnud vaiksed ja vähese osavõtjate arvuga. Näiteks osales möödunud nädalal Põlvas peetud metsaoksjonil alla 10 ostja. Paberipuulanke ei osta oksjonitel keegi, huvi äratavad põhiliselt hea okaspuupalgi lõppraielangid. Samas annab ka kõige parem palgimets kõrvalproduktina vähemalt 15% paberipuud. Raskused paberipuu turustamisel sunnivad Eesti puidufirmasid järjest rohkem otsima võimalusi peenpuidu töötlemiseks. Tänavune aasta selekteerib metsavarumisfirmade hulgast välja need, kes on ka raskes turusituatsioonis võimelised ellu jääma ja suudavad oma töö vastavalt turu nõuetele ümber korraldada.