Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valimispropaganda ebõnnestunud sümbol

    «Nad kaitsevad vahendajate huve,» süüdistab maarahva erakonna esimees Andres Varik tollide vastaseid. Need omakorda nimetavad maamehi odavateks propagandistideks, kes kaitsevad üksnes parteilisi huve.
    ASi Põlva Piim kommertsdirektor Aivar Häelm teatab resoluutselt, et on kaitsetollide põhimõtteline vastane.
    Kaitsetollidest rääkima asudes kostab Peetri talu peremees Ants Pihlakas: «Vandusin siin alles ükspäev...»
    Irooniliselt kõlab Pihlaka suus sõnapaar «Rüütli punt». Jüriöö sovhoosi reformikomitee esimehena räägib ta oma igapäevasest võitlusest endise sovhoosijuhiga, kes kasutab kõiki nippe, et vara laiali tassida. Sellised maaelu lõhkujad ongi Rüütli ümber koondunud, kostab Pihlakas.
    Kaitsetolle Pihlakat kiitma ei pane, rahalist toetust ta riigilt küll ei vaja: «Seitset kanti on tõestatud, et mu hernes on väga kõrge kvaliteediga, mille omahind on kroon viiskümmend,» räägib ta. Pihlaka hernest aga ei osteta. Hernekilo hind poes on üheksa ja pool krooni. Sama lugu olevat piima, leiva ja muuga.
    «Seega mingit kaitsekilpi on vaja, aga ma ei tea, kas see peab kaitsetoll olema,» loodab Pihlakas tolliväärtusseaduse rakendamisele.
    Eesti maarahva erakond, maaliit ning pensionäride ja perede liit (MPPÜ) teavad aga raudkindlalt, et talumees just kaitsetolle vajab. Kui majandusminister Andres Lipstok rõhub koalitsioonilepingule, mis välistab kaitsetollid, siis MPPÜ vilistab selle peale.
    MPPÜ tuletab valitsuskoalitsioonile meelde maksukorralduse seadust, mille kohaselt riiklikke makse on kaheksa, sealhulgas tollimaks. Kuna koalitsioonilepingus on kirjas, et «maksusüsteemi põhimõtteid ei muudeta», peavad maamehed tollimaksu kehtestamist kohustuslikuks.
    Tolle eitav IMFi memorandum on valitsuse ja Eesti Panga, mitte aga valitsuskoalitsiooni tahteavaldus, kostavad maamehed.
    Need mõtteavaldused ei üllata reformierakondlast Jürgen Ligit: «Kogu see põllumajanduse ideoloogia on ju seni seisnenud selles, et pangad tuleb hävitada ja president vangi panna. Nüüd saadakse aru, et valijatele ei saa rääkida ainult vaenlastest, ja sellest see tollide teema,»selgitab ta.
    Andres Varik on päris kindel, et õige pea hakkavad Eestis kehtima kaitsetollid.
    Sellesse valitsuskoalitsiooni, kes kaitsetollid sisse seab, ei kuulu enam reformierakond, kostab Lipstok. «Neid eesmärke, mida tema propageerijad avalikkuse ees välja käivad, kaitsetoll kindlasti ei teeni,» lisab ta.
    Põllumajandusministeeriumi arendusnõunik Ants Laansalu ja kaubandusbüroo juhataja Ene Maadvere rehkendavad, et 10--15protsendiliste tollitariifide kehtestamine kergitab hindu 3,6%.
    Andres Lipstok peab sellist juttu lapsikuks: «Kes väidab, et kui me paneme kohvile 15% otsa, siis ta hind samavõrra ei tõuse, teab majandusest küll väga vähe.»
    Tallinna kõrgema kommertskooli majandusteooria õppetooli juhataja Peter Lõhmus lisab, et rehkendajad pole arvestanud, et impordi hindade tõustes tõstavad hindu ka kodumaised tootjad.
    Koos kaitsetollide kehtestamisega väheneks oluliselt valik toidukauplustes, alaneks kvaliteet ja tarbimine, samuti püüdlus sortimenti laiendada, ei lähe Jürgen Ligi arusaam kokku maameeste maalitud idüllilise pildiga kaitsetollidest.
    Ning mis kõige kurvem, vähemus võidab vähem, kui enamus kaotab, kinnitab peaministri majandusnõunik Hardo Pajula.
    Majandusliku efektiivsuse suurenemist, turgude arenemist, regionaalarengu kiirenemist ning linna ja maa elatustaseme ühtlustumist tollide kehtestamine Peter Lõhmuse hinnangul kaasa ei tooks.
    Kui MPPÜ väidab, et põllumajandust on vaja toetada Euroopa Liitu astumisel, siis Lõhmus on vastupidisel seisukohal: «Kõige suurema probleemina näeb EL uute maade liikmeks võtmisel nende väga suurt ja kehval järjel põllumajandust.»
    Arvamus, et Eestis on muutused põllumajanduses lõppenud, on Lõhmuse sõnul ekslik. Kui Euroopas leiab põllumajanduses rakendust 3--4% tööjõust, siis Eestis 7%. Arvestades meie klimaatilisi olusid, piisaks isegi kahest protsendist. Nii et tollide kehtestamine täendaks ainult probleemide lahendamise edasilükkamist. Tollid toetavad väheefektiivset põllumajandust ning nivelleeriksid eduka põllumehe võimalused.
    Tollikampaania asemel peaksid Lõhmuse arvates maaerakonnad nägema vaeva infrastruktuuride ja haridussüsteemi arendamisega maal. Seni, kuni maalapsed kipuvad linna paremat haridust omandama ning kuni maamees ei oma ülevaadet maailmaturu hindadest, võib aastakümneid kehtestada uusi tolle ilma, et midagi muutuks.
    Andres Varik deklareerib: «Tollid on kõigis riikides. Meie tootja tuleb panna võrdsetesse tingimustesse teistega, praeguse kõlvatu konkurentsiga võib oma tootmine hoopis lõppeda.»
    Varik lisab, et nulltollitariifide rakendamine vähendab sisetoodangu koguprodukti: «Eesti kohta ei ole seda küll võimalik välja arvutada, aga väide tugineb teiste maade kogemusele.»
    Sama toetuspunkti kasutab ka põllumajandusminister Ilmar Mändmets, korrutades, et tolliväärtusseadust, mille rakendamise korral kaoks vajadus nii miinimumhindade kui kaitsetollide järele, ei saa enne kolme aastat rakendada.
    Lipstok märgib, et kuna tolliväärtusseadus võeti vastu 1995. aasta märtsis, on niigi juba üle aasta möödas ning kui seda ikka veel rakendada ei saa, siis oleks viimane aeg tegeleda järelejäänud aasta jooksul takistuste kõrvaldamisega.
    Kuna maameestel oma tolliaktsioonis teiste parteide toetusest vajaka jääb, rõhuvad nad Saar Polli uurimusele.
    Viimase järgi toetab üle 50% eesti rahvast kodumaist turukaitset.
    «See tulemus on küll natuke sotsioloogide hingel,» ei ole majandusminister rahul, et opereeritakse üldrahvaliku toetusega. Tulemus sõltub küsimuse alatoonist. On vahe, kas küsimusena esitatakse «Kas te toetate siseriikliku põllumajanduse eksistentsi ja kaitset?» või «Kas te toetate hindade tõusu?»
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
LHV lunastab ennetähtaegselt 200 AT1 võlakirja
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.