Pärast möödunudaastaseid superkasumeid hakkavad EMEXi majandustulemused Toomas Keridoni sõnutsi stabiliseeruma. «Metalli kokkuost väheneb, kuid me olime eelarvet planeerides sellelga arvestanud,» lausus ta.

Keridoni ütlusel oli karmi talve tõttu probleeme esimeses kvartalis, mil planeeritud eelarve jäi 25% ulatuses täitmata. Aga aasta lõpuks loodetakse kavandatud eelarvemaht siiski veidi ületada, lisas ta.

Keridoni sõnul võib EMEXi kasum tulevikus mõnevõrra langeda ning jääda püsima 20--25 miljoni krooni piires aastas.

Kui arvestada ainult Eesti kahaneva turuga, peaks EMEXi töötajate arvu ja tehnoloogiat paari aasta jooksul viiendiku võrra kokku tõmbama, rääkis Keridon. Samas kui ehitada firma tegevus üles Venemaa turule, läheks risk liiga suureks, lisas ta. Kuigi 1. aprillist on vanametalli väljavedu Venemaalt vaba, ei välista see Keridoni ütlusel ebameeldivaid üllatusi tulevikus.

Keridoni ütlusel orienteerub EMEX ostu-müügi vahendamiselt tootmisele.

Augustis avab firma oma metalliveski, millesse investeeris 45 miljonit krooni. Sellega seoses muutub ettevõtte logistika ja müügiks pakutava toodangu kvaliteet, sõnas Keridon. Halvimate prognooside juures tasub metalliveski end ära kolme aastaga.

Erastamisagentuur on teatanud, et kavatseb sügisel EMEXi aktsiate turuväärtust selgitada 5% aktsiate müügiga.

Millal täpselt EMEXi aktsiate müük toimub, ei osanud erastamisagentuuri suhtekorraldusspetsialist Silva Männik öelda.

Aktsia turuväärtuse selgitamine tühise osa ettevõtte aktsiate turule panekuga on peaministri erastamisnõuniku Robert Lepiksoni sõnul äärmiselt naiivne. «5% pole kogus, et aktsiatele üldse turg tekiks,» märkis ka Keridon. Hind oleks oluliselt erinev, kui 5% asemel läheks müüki 50% aktsiaid, lisas ta.

Ka Pindi Investi juhatuse esimees Rein Kilk, kes endise metalliärimehena EMEXi aktsiate vastu huvi tunneb, ütles, et erastamisagentuuri pakutud viisil ei pruugi aktsia objektiivne hind selguda. «Nii väikese koguse aktsiate ostuks ei vaevu investorid tegema väga põhjalikke analüüse,» lausus Kilk.

Kilgi sõnutsi osaleb EMEXi aktsiate avalikul müügil ka palju väikepakkujaid, kel kalkuleerimisvõimalus üldse puudub, ning aktsiate hinda mõjutab ka see, kui palju hetkel EVPdele rakendust on.

Kuna EMEXi puhul ei ole probleemiks ettevõtte vara ebaõige majandamine, ei pruugi riik erastamisega kiirustada, sõnas Toomas Keridon. Eelmisel aastal andis EMEX riigile omanikutulu 8,2 miljonit krooni.

Lepiksoni ütlusel tuleks EMEX privatiseerida järgmisel aastal, näiteks eraldades tootmine metalli kokkuostust.

«Tuumikinvestori ideed pole ma kunagi pooldanud,» rääkis Lepikson. Tema ettekujutuse järgi võiks saada EMEXist üks aktsiaselts, mis poleks seda ainult nime poolest nagu Eestis tavaks, vaid kelle aktsiatega käiks börsil aktiivne kauplemine. «Nagu Siemens,» tõi Lepikson näite.

Keridon märkis, et juhtimise seisukohalt oleks parem, kui EMEXi ostaks rahvusvaheliselt tuntud tuumikinvestor. EMEXi kui võimaliku ostuobjekti vastu ei ole Keridoni sõnul siiski huvi tuntud, küll on aga paljudel lääne firmadel ärilisi huvisid.

EMEXi 1996. a esimese poolaasta netokäive oli 146 mln krooni, mis on 44 mln krooni võrra väiksem 1995. a esimese poolaasta netokäibest. Poolaasta kasum oli 12 mln krooni, mis on eelmise aasta poolaasta kasumist 10 mln krooni võrra väiksem.