Soome oskab turiste meelitada

Soome turismiarenduskeskus on riiklik institutsioon, mille ülesandeks on Soome turismi riiklikul tasemel turustus nii Soomes kui kogu maailmas.

Soome turismiarenduskeskusel on 15 bürood 14 riigis, Saksamaal on neid kaks. Lisaks sellele esindajad Kagu-Aasia maades, Austraalias ja mujal.

Raha, mis Soome turismi turusdusse pannakse, ei tule mitte ainult Soome turismiarenduskeskuselt. Keskuse selle aasta eelarve on 78 miljonit marka. Umbes neli korda rohkem tuleb juurde veel turismi muudest harudest.

Kuigi see tundub väga suure rahana, on 78 miljonit marka riigi eelarvest siiski kaduvväike summa, vaid üks protsent nendest tuludest, mis saadakse. 1994. aastal tuli Soome riigile turismist valuutatulusid 7,5 miljardit Soome marka.

Turismimajandus on kõige kiiremini arenev majandusharu ning turismi kaudu tulevad välisvaluutatulud on teiste majanduharudega võrreldes kõige suuremad. Näiteks Soomes olid 1994. aastal turismist saadud valuutatulud poolteist korda suuremad liha- ja piimatööstuse ning viljaekspordist saadud tuludest.

Kui teha turismi väikegi panus, tuleb see mitmekordselt tagasi. See on ka praktiliselt ainus majandusharu, mis loob uusi töökohti, sest enamik majandusharusid ju koondab töökohti.

Turismiarenduskeskus saab järgmisel aastal 25 aasta vanuseks, kuid algul olid tema funktsioonid teistsugused ning ta oli umbes samasuguses faasis nagu meie turismiamet. Soodsad aastad turismile algasid 90. aastatel, väga soodne aasta oli 1994. aasta.

Soome kuulub pindalalt Euroopa seitsme suurema riigi hulka, kuid väga hõreda asustuse tõttu on säilinud palju puutumata loodust. Näiteks Lapimaal on elanikke 203 000, põhjapõtrade arv aga 220 000. Samal ajal on väga hästi arenenud infrastruktuur, nii et turist saab kõik teenused vaatamata sellele, et ta on looduses. Ta ei pea olema must, räpane ega söömata.

Samuti on väga koolitatud teenindajaskond ning tööjõud. Turistile meeldib Soomes olla, sest teda saadab nähtamatu hoolitsus igal sammul. Maailma turismitrendid kõik toetavad loodus-ja harrastusturismi kasvu. Kui jaapanlane peab mereranda minekuks maksma raha, siis Soomes võib ta keskaegsete varemetega tõtt vaadata.

Ei ole. Siiani on Soome siiski tähtsam talveturismimaana kui suveturismimaana. Talvise puhkuse veetmise paigana on ta Põhjamaade hulgas kindlasti juhtpositsioonil. Praegu püütakse Soomet arendada nelja aasttaaja turismimaana.

Mõni aeg tagasi valmis Soome turismi strateegiline plaan ja selles on Soome turismi peaeesmärgiks seatud see, et Soome saaks aastaks 2010 Läänemeremaade juhtivaks suve- ja talveelamusi pakkuvaks turismimaaks.

Et seda täide viia, on vaja arendada jätkuvalt turismitooteid, infrastruktuuri ning elektroonilist infosüsteemi. Soomel on reaalselt võimalik selle eesmärgini jõuda.

Soomes toimub suveperioodil 55 festivali, mida müüakse ka välismaale, lisaks sellele veel hulk kohaliku koloriidiga festivale.

Suuremad on Savonlinna ooperifestival ja Pori jazzfestival. Lisaks on hulganisti roki-, teatri-, kino- ja tantsufestivale. Festivalide turustamisega tegeleb omaette organisatsioon Finland Festivals.

Paljud festivalid toimuvad väikestes kohtades, mida ei tea keegi, kuid näiteks seoses kammermuusikaga teab Kuhmot kogu maailm. Festivale organiseeritaksegi väikelinnades, et neile reklaami teha ja neile elu anda. Tihti on üritused seetõttu isegi tasuta.

Siseturism on enam arenenud. Kolmandik tuludest tuleb välisturismist ja kaks kolmandikku moodustab siseturism. Siseturismile pööratakse väga suurt rõhku ning see areneb väga jõudsasti nii suvel kui talvel.

Soomlane armastab ka soojadesse maadesse sõita, kui on niisugune kõikuv suvi nagu sel aastal. Tihti veedetakse talvepuhkus kuskil soojal maal. Soomlased on üsna palju reisiv rahvas.

60% Soomes viibivatest eestlastest on tööreisil. Nendest, kes puhkusel viibivad, moodustavad lõviosa pered, kes lähevad rõõmuvaesest Eestist laste lõbustusparki, sõidavad autoga ringi või lihtsalt naudivad loodust.

Eestlane puhkuseturistina on väga paljuski individuaalturist.

Palju on ühepäevaturiste. Kui septembrist hakkab Tallinki lipu all Mare Balticum väljuma hommikuti Tallinnast, mõjub see kindlastisoodsalt lühiajalisele turismile.

Tallinn ja Helsingi on ühed maailma kõige lähedasemad pealinnad, selleks et lihtsalt ühest linnast teise käia. Lähimaad on kõikide maade turismis tähtsaimad sihtmaad.

Soomes käiakse väga palju kaubareisidel. Kõige suurem turistide sihtgrupp -- Vene turistid -- tulevad Soome kui odavale maale. Mitte ainult oste tegema, vaid tulevad ka kui kultuurituristid turvalisele maale.

Kõige suurem põhjus on rahas, kuid lisaks sellele mängib rolli ka ignorants turismi suhtes igal tasemel alates kõige väiksemast teenindajast ja lõpetades kõige kõrgema riigiametnikuga.

Paljusid asju võiks teha ka väikese raha juures. Kuid meie teeninduskultuur on ikka allpool igasugust arvestust. Kriitikat ei kannata ka teede olukord.

Ma usun, et see tuleb enne järgmist suvehooaega, kindlasti aga mitte jaanuaris.

Viisavabadus oleks väga soodne nii Eesti kui Soome turismile. Kindlasti suureneb turistide hulk õpilaste, pensionäride, õpetajate arvelt, kes käiksid meeleldi reisimas, kuid kelle jaoks viisamaks moodustab küllalt suur eosa reisipaketist.

Viisavabadus peab olema täiesti vastastikune ja võrdväärsetel alustel, mitte aga nii, et üks pool kirjutab teisele midagi ette.

Teiselt poolt piirab turvalisuse probleem, mis on nii Soome kui ka turismi jaoks tähtis. Turism on õrn ala ning see, mis naaberriigis toimub, mõjub väga palju ka teise naabermaa turismile.