Nii Endel Lippmaa kui ka peaminister ja koonderakonna esimees Tiit Vähi kinnitasid, et Lippmaa lahkumine pole seotud väidetavate koonderakonna siseste lahkhelidega.

Lippmaa sõnul üritas ta valitsusse kuuludes lahendada mitmeid eurointegratsiooniga seotud küsimusi, kuid valitsuse enamuse vastuseisu tõttu see tal ei õnnestunud. «Mul ei jää muud üle, kui teha seda tööd edasi väljaspool praegust valitsust,» lisas ta.

Lippmaa rääkis, et ta ei saa nõustuda valitsuse poliitikaga, mis puudutab tuhandetele Vene erusõjaväelastele elamisloa andmist, lihtsustatud piiriületuskorra säilitamist Vene--Eesti piiril, ASi Eesti Telefon monopoolsust ja Eesti tollipoliitikat, mis on vastuolus Euroopa Liidu nõuetega.

Lippmaa sõnul on ELis võetud suund monopolide kaotamisele. Kahjuks pole aga Eesti valitsus astunud samme kunagi kontsessioonilepingu alusel loodud ASi Eesti Telefon monopoli kaotamise suhtes, lausus ta. Lippmaa lisas, et EL on võtnud vastu veel teisigi otsuseid, mida Eesti valitsus pole seni soovinud täita.

«Ma protesteerin sellise praktika vastu, sest kui me juba oleme ratifitseerinud Euroopa lepingu, siis tuleb seda ka täita,» sõnas Lippmaa.

Lippmaad häirib ka praeguse valitsuse vastuseis tollitariifide süsteemi kehtestamisele. Lippmaa kinnitusel ei saa Eesti ignoreerida tollitariifide süsteemi kehtestamist, sest see raskendab Eesti liitumist ELiga ja raskendab Eestil kujuneda arenenud tööstusriigiks.

Meil räägitakse, et tollitariifide süsteem tähendab kaitsetolle, mis on mõeldud mingi jõuetu tootmisharu hinges hoidmiseks, kuid tegelikult see nii ei ole.

Kõik juhtivad tööstusriigid praktiseerivad tollitariifide süsteemi, sest see muudab riigid jõukamaks, väitis Endel Lippmaa.

Lippmaa kinnitusel ei ole tema lahkumine valitsusest põhjustatud eelseisvatest presidendivalimistest ega väidetavatest koonderakonna sisestest lahkhelidest. Tegemist ei ole erakonnasiseste lahkhelidega, vaid koalitsioonisiseste lahkhelidega, märkis ta.