Pärandada või kinkida

Sageli on eakal majaomanikul soov anda maja konkreetse isiku, näiteks poja või tütre omandusse. Kas eelistada seda teha kinkelepinguga või pärandada testamendiga? Pärimise all mõistetakse surnud isiku vara üleminekut pärijatele. Testament on oma olemuselt ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Kinkeleping on aga kahepoolne tehing, millega kinkija annab vara tasuta üle kingi saajale.

Toimingud kinnisvara võõrandamisel kinkelepingu teel erinevad pärandamise käigust. Käesoleva aasta 15. mail võeti vastu pärimisseadus, millega tunnistatakse kehtetuks senised pärimist reguleerivad tsiviilkoodeksi osad. Uus seadus reglementeerib senisest tunduvalt täpsemini pärimisega seotud küsimusi ning seal on rida põhimõteid, mis seni puuduvad. Näiteks võib testament olla ka kodus tunnistajate juuresolekul kirjutatud, pärandaja võib sõlmida hoopis pärimislepingu jne. Seadus jõustub 1. jaanuaril 1997. a ja sellega peaksid arvestama kõik, kellel nimetatud probleemid päevakorral. ANDRUS KOZLOV

Kinkelepingu puhul:

- kinkija peab võtma vara asukohajärgsest hooneregistrist õiendi ehitise omandiõiguse kohta (tasu 50 kr, kehtib 10 päeva); hoonestatud kinnistu kinkimisel ka väljavõtte kinnistusraamatust ( riigilõiv 25 kr)

- kui hooneregistris asuv majavalduse toimik on puudulik, tuleb tellida eelnevalt ehitiste plaanistamine (teenuse hind erinev);

- kinkeleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja vara asukohajärgse notari poolt tõestatud (riigilõiv puudub, 500 000 kr väärtusega ehitise kinkimisel notari tasu ca- 2100 kr);

- omandiõigus kingitud varale läheb üle kinkelepingu sõlmimisel;

- notar registreerib kinkelepingu hooneregistris (kinnistusametis) 15 päeva jooksul ja sellest hetkest võib kingi saaja vara käsutada.

Pärimisel testamendi järgi:

- testament peab olema koostatud kirjalikus vormis ja notari poolt tõestatud (tasu 100 kr);

- testamendi tegemisel (tõestamisel) ei ole vaja kinnisvara, hoonete, ehitiste omandiõigust tõendavat hooneregistri õiendit, kinnistusraamatu väljavõtet jms;

- pärandaja võib kuni oma surmani testamenti muuta või teha uue testamendi, kusjuures kehtib viimati koostatud testament;

- testamendijärgsel pärimisel tuleb arvestada sundosa pärimist;

- pärandvara vastuvõtmisel ei ole pärandimaksu;

- pärimisõiguse tunnistuse väljastamisel tuleb tasuda notari tasu vastavalt pärandvara väärtusele (näit 500 000 kr vara puhul ca- 1000 kr);

- notar ei väljasta pärimisõiguse tunnistust enne 6 kuu möödumist pärandi avamise hetkest (pärandaja surmapäevast), kuni selle ajani ei ole pärijal võimalik vara käsutada (võõrandada, pantida jms);

- pärimisõiguse tunnistus esitatakse vara asukohajärgsele hooneregistrile registreerimiseks.

Allikas: EraVara