Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võidul uus tuumikinvestor

    Weimer Skogsteknik, kes lepingu kohaselt turustab Võidus valmistatud traktorihaagiseid ja metsaveotehnikat, on Võidule võlgu umbes kaks miljonit krooni. «Kui arvestada, et Võidu mullune käive oli kaheksa miljonit krooni, siis on võlgnevus väga suur,» iseloomustas tehase eelmise aasta veebruaris ostnud ASi Livoonia Holding tegevdirektor Virginijus Brilis.
    Jefimov avaldas kahtlust, et Rootsi koostööpartner võib olla pankrotis ning võlga on väga raske kätte saada.
    Jefimovi sõnul on leitud uusi turge. «Teeme tänavu Soome firmale Nokia proovipartiina viiskümmend lumepuhurit,» rääkis ta. «Läbirääkimised käivad ühe Rootsi ja ühe Norra firmaga, kes on huvitatud traktorihaagistest. Nad soovivad praegustest mitu korda suurema kandejõuga -- isegi üle kaheksatonniseid -- haagiseid.»
    «Kui me mullu Võidu ostsime, oli Võidul riigivõlgasid neli miljonit krooni ja tehase bilansiline väärtus oli kolm miljonit krooni,» meenutas Brilis. «Seega oli ettevõte sisuliselt pankrotis. Praeguseks on võlgnevusi jäänud umbes miljon krooni.» Jefimovi sõnul on Võit varsti võlgadest prii.
    Livoonia Holding müüs Võidu aktsiate kontrollpaki Maleksile aprillis. Brilis ja Jefimov ei soostunud avalikustama kontrollpaki suurust ega maksumust. Võidu juhtorganite eesotsas on mõlemad mehed: Jefimov on Võidu nõukogu ja Brilis juhatuse esimees. «Olime investeerijat otsinud tükk aega, enne kui leidsime partneriks Maleksi,» põhjendas Brilis aktsiate kontrollpaki müüki. «Meil olid suured investeerimis- ja tööhõivekohustused erastamisagentuuri ees. Samuti olime aasta jooksul investeerinud oma laseriprojekti kaks miljonit krooni. Minu eesmärk Võitu ostes oli ja on ka praegu, et Võidu baasil peab olema teadusmahukas, mitte metallimahukas tootmine.»
    1992. aastal Tartus asutatud Maleks on tegelenud vahendustegevusega, kaubandusega, ehitusega.
    Lasertehnoloogiaga tegeleb Võidus AS HTec, mille aktsiad jagunevad võrdselt Võidu ja Livoonia Holdingu vahel, ja mille juhatuse esimees on Brilis. Tema andmeil on HTec müünud paar eksimeerlaserit ja paari uue väljatöötlusega tutvuvad praegu potentsiaalsed ostjad Saksamaalt. «Käivitunud on uut tüüpi, CO2-laserite programm,» jätkas Brilis. «Teeme seda koostöös Venemaa suurima laserikeskusega, Lebedevi-nimelise füüsikainstituudiga Moskvas.»
    «Kui saame lähemal ajal Saksamaalt tellimuse, käivitame tuleval kuul uue kõrgtehnoloogiaprojekti -- hakkame tootma mikrooptikat,» rääkis Brilis lähiplaanidest. «Meil on spetsialistid ning nüüdisaegne tehnoloogia ja seadmed.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.