Uudised
26. september 1996 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Isikuandmete registrid lekivad

Astrid Kannel jätkab: «Kui hakkasin selle loo jälgi ajama, tekkis tunne, et kui mulle saadetakse koju mingi kiri, millest tuleb pahandus, on väga raske jõuda jälile, kes vastutab. Kui tahaksin kedagi kohtusse anda, siis keda?»

«Pealegi ei ole ma lõpuni veendunud, et rahvastikuregistris keegi tädi aadressid ja nimed ise peale kleepis. Või anti ikkagi aadressid otsepostitusfirma kätte,» küsib Kannel.

«Meie neid aadresse ja nimesid Tallinna väikelaste kohta enda kätte ei saanud,» lükkab Balti Otsepostituse ASi tegevdirektori kohusetäitja Rene Porro süüdistused tagasi.

«Oleks tark olnud panna juurde kirjake, et saime andmed sealt-sealt ja neid ise ei näinud,» arutleb ta tagantjärele. «Kuid 2000 kirja peale tuli vaid kaks negatiivset ja 400 positiivset vastukaja!»

Kuni pole andmekaitse järelevalveasutust, mis vastavalt juunis vastu võetud isikuandmete kaitse seadusele tuleb luua 1. jaanuariks 1997, on otsepostitusega seotud probleemid Porro sõnutsi võrdlemisi segased.

Andmebaase kontrolliva asutuse loomine tekitab aga teoreetilisi võimalusi korruptsiooniks, kuna asutuse töötajatel on eraisikute andmebaasidesse vaba pääs.

Riigiarvutuskeskuse rahvastiku registri osakonna direktor Peeter Küüts kahtlustega ei nõustu ja toonitab, et ilma järelevalveasutuseta on võimalusi korruptsiooniks veelgi rohkem. «Väidetakse, et turult võib osta mõne linna elanike aadressid, mis on läbi imbunud vahest häkkerite kaudu.»

Küütsi sõnul võiks mingi muu seadusega korraldada, et üksiksisikutel on õigus oma andmed äriotstarbeliseks väljastamiseks täielikult sulgeda. Soomes on ligi 5 miljonist elanikust 30 000 oma aadressi sulgenud.

Seadus ei keela omaalgatuslikku registripidamist, kui see jääb koduseinte vahele.

«Kui aga rätsepal on kliendiks kuulus ooperiprimadonna ja ta paneb ajalehte, et see daam on kahe aastaga 3 cm jämenenud, siis rikub rätsep isikuandmete kaitse seadust,» toob Küüts näite andmebaasi kuritarvitamisest.

Rahvastikuregister ei väljasta Küütsi sõnul aadresse erafirmadele. Me ei müü infot, vaid võtame teenustasu, lisab ta. See on suhteliselt odav teenus, üksikud päringud on odavad, kinnitab Küüts.

«Oleme andnud andmeid meditsiiniasutustele. Nad on küsinud teatud vanuses meeste andmeid ja nad uuringutele kutsunud,» meenutab Küüts. Aadresse saavad turu-uuringufirmad, kes sõlmivad lepingu, et aadressid pärast hävitatakse.

«Pangad küsivad koondandmeid elanikkonna kohta. Näiteks Tallinnas Koplis filiaali avades tahetakse teada, kas seal elavad vaid vene keelt kõnelevad inimesed ja klientide jaoks tuleb tööle võtta vene keele oskajad või on mõttekas palgata ka mõni eesti keelt valdav teller.»

Kolme kuu pärast tegutsema hakkav andmekaitse järelevalveasutus ei huvita praegu ühtegi ministeeriumi -- kõikjal räägitakse valitsuskulude kärpimisest, mis ühe asutuse loomisega kokku ei käi.

Loodav inspektsioon peaks hakkama kuuluma kas rahandus- või siseministeeriumi alluvusse. Kinnitamata andmetel hakkab selles tööle kõige rohkem viis inimest.

Rahandusministeeriumi alluvuses tegutseva riigiarvutuskeskuse direktori Raivo Kasemaa sõnul pole valitsus andmeside järelevalve küsimust veel arutanud. Kasemaa leiab, et ilmselt peab riigiarvutuskeskus üles näitama initsiatiivi ja paluma mõnel ministeeriumil asi tõstatada.

Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna juhataja Avo Ott teatab, et riigikantselei on juba kaks nädalat tagasi saatnud nii sise- kui rahandusministeeriumile ettepanekud hakata selle asutuse loomisega tegelema.

Siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp rääkis, et peab tekkima korrektne rahvastikuregister, mis sisaldab optimaaalse hulga infot iga inimese kohta.

«Kohe tekib aga küsimus, millised andmed on salajased, millised mitte. Järelevalveametnik peab tagama nii ühe kui teise poole täitmise,» lisas ta.

Sepa suhtumine loodavasse ametisse on võrdlemisi ettevaatlik. «See on ohtlik teema. Keegi pole sellist andmete kogumit varem teinud. Ametiisikutele annab see väga kõrged volitused,» räägib Sepp.

Kokkuvõttes võib asutusest Sepa sõnul kujuneda uus repressiivorgan, kuna sinna koguneb liiga palju väärtuslikku infot.

Järelevalveasutuse ametnikul on õigus kontrollimiseks takistamatult siseneda isikuandmeid töötleva isiku ametiruumi.

Andmete töötleja omakorda on kohustatud järelevalve ametnikule võimaldama juurdepääsu dokumentidele ja seadmetele, sh salvestatud andmetele ja andmetöötluseks kasutatavale tarkvarale.