Võitlus Tabasalu tehnoloogiapargi eest

Eesti Talleksi juhatuse esimees Andres Sarri tundis juba varem huvi Tabasalus asuva 60 hektari suuruse krundi vastu. Tehnoloogiapargi idee läks käiku kui mõjukas ja ahvatlev projekt ühe Tallinna ümbruse magusama maatüki väljakauplemiseks.

Omandireform tõi aga lagedale 30 kõnealuse maa õigusjärgset omanikku, mistõttu projekt, mis oleks pidanud looma kahe aastaga keset Tabasalu metsi Ameerika oaasi, on kolm aastat seisnud.

Kaks nädalat tagasi teatas Eesti Ekspress Triton Systems Corpi omaniku Alan Calegari ultimaatumist majandusminister Andres Lipstokile ja Harku vallavalitsusele, milles ta ähvardas tehnoloogiapargi projekti Eestis katkestada, kui aasta lõpuks ei lahene maa ostmise küsimus.

Andres Sarri pehmendab oma partneri resoluutsust, öeldes, et Eestis on ilusaid kohti teisigi, kuhu tehnoloogiapark rajada. «See sõnum jõudis vast nüüd vallale kohale,» loodab Sarri samas ameeriklase sõnade mõjule.

Maa kättesaamise on ameeriklased teinud ülesandeks Andres Sarrile ja tema meeskonnale. Ka raha maa ostmiseks peavad eestlased ise leidma. Kümme hektarit ihaldatud krundist, kus asusid RASi Elumaja ehitised, õnnestus Sarril osta paar aastat tagasi paari miljoni krooni eest. Ülejäänud 50 hektarist maast kuulub osa riigile, osal on olemas õigusjärgsed omanikud.

Jüri Riives väidab, et suure osa maaomanikega on peetud läbirääkimisi ja enamik neist on valmis maad maha müüma. Praegu ootame vastust, et Harku vald teeb maade küsimuses omalt poolt kõik, mis on nende võimuses, lausub Riives.

Andres Sarri ei oska leida seletust, miks tehnoloogiapargi projekt on seisma jäänud. «Raske öelda, kes süüdi on -- Eesti mõtlemislaad on süüdi,» lausub Sarri.

Harku vallavolikogu liige Allan Kiil ei mõista, millise nõusoleku peab andma vallavolikogu, kui on tegemist eraisikutele kuuluva maaga. «Kui riik ütleb, et toimige riigi maadega nii, nagu valla arengule kasulikum on, tuleb riigi maadele kuulutada aga konkurss,» lisab ta.

Harku vallavolikogu on Kiili sõnul andnud põhimõttelise nõusoleku tehnoloogiapargi rajamiseks. «Et volikogu saaks midagi otsustada, tuleks neil (BTI-l -- toim) teha tehnoloogiapargi detailplaneering ja panna see rahvaarutelule,» lausub Kiil.

«Ma ei saa kätt tõsta, kui mul on ees ainult need kaks paberit,» osutab ta laual lebavatele õhukestele buklettidele, mis peaksid tehnoloogiaparki tutvustama ja mis jõudsid temani mõned päevad tagasi. Kiil tõdeb, et Eesti riik on mõtlematusest niisuguste suurte projektidega juba mitu korda ämbrisse astunud.

Andres Sarri ja tema kompanjonid ei nõustu maad rentima. «Rendiasi on ikka rendiasi,» tunnistab Sarri. «Kui me vaatame projekti lõplikku maksumust, mis on 200 miljonit USA dollarit (2,4 mld krooni -- toim), on selge, et ei ameeriklased ega meie seda raha projekti sisse ei pane ning maad kasutatakse ülejäänud raha ligitõmbamiseks.»

Maa eest pakutavast hinnast Sarri ja Jüri Riives rääkima ei nõustu. Alan Calegari kaks nädalat tagasi välja käidud 25--180 USA dollarit (305--2196 krooni) ühe ruutmeetri eest peavad nad selgesti ülepakutuks.

Maaomanik Heiki räägib, et tema sai paar nädalat tagasi Eesti Talleksi arendusdirektorilt Tiit Ansperilt kirja, milles muu hulgas teatati, et valmimas on kõnealuse maa-ala detailplaneering ja sellega saab tutvuda vallavolikogus. «Kirjast jäi mulje, et selle piirkonna saatus on otsustatud,» lausub maaomanik pettunud häälel. Maa ostmisest pole temaga juttu olnud.

Kui talle selline ettepanek oleks tehtud, oleks ta olnud pigem nõus maa rentimise kui müügiga, väidab ta. «Ega sinna mingit teadusparki ei tule, mina olen asjast nii aru saanud, et sinna ehitatakse rikastele villad,» räägib Heiki.

Tabasalu tehnoloogiapargi eesmärk on projekti loojate sõnul luua keskus, kus hakatakse projekteerima ja välja töötama kõrgtehnoloogial põhinevaid tooteid, et neid suunata masstootmisse nii Eestis kui väljaspool seda. Tehnoloogiapark peab hõlmama teadus-, äri- ja kaubanduskeskust, sinna ehitatakse elamud, hotell, konverentsi- ja videokeskus ning puhkepark. Idee autorite sõnul on sarnaseid projekte edukalt ellu viidud Kaug-Idas, USAs ja Lääne-Euroopas meditsiini-, keskkonnatehnika-, arvuti- ja elektroonikatööstuse arendamiseks. Jüri Riives on veendunud, et tegemist on geniaalse äriideega.

Algusest peale on BTI suutnud tehnoloogiapargi vajalikkust tõestada ehmatamapanevalt suure investeeringutesummaga. Kolm aastat tagasi välja käidud 120 miljonit dollarit on tänaseks kasvanud 200 miljonini.

Ka Andres Tarand tollase peaministrina rõhutas, et niisugune investeering on Eestile suur shanss. Ameeriklased pidid esmalt finantseerima tehnoloogiapargi ehitamist ja koolitust 100 miljoni dollariga, lisaks pidi loodama 20 miljoni dollari suurune arendusfond.

Andres Sarri sõnul on Ameerika partner Triton Systems valmis oma kapitalist tasuma tehnoloogiapargi maksumusest 20 miljonit dollarit (244 mln krooni), millega viiakse projekt niisugusesse staadiumisse, kus seda saab hakata müüma teistele Eestisse investeerivatele firmadele.

Esimese ehitusetapi käigus kavatsevad omanikud projekti investeerida 30 miljonit dollarit (366 mln krooni), millest kolmandik (122 mln krooni) peab tulema Eesti Talleksi ja Andres Sarri teiste firmade kaudu. Selle raha eest peaksid valmima büroo-administratiivhoone, paar ärikeskust, hotell ja osa elamuid. Kokku on tehnoloogiaparki kavandatud ehitada 19 villat, 33 eramaja ja 14 ridamaja.

Tallinna Tehnoloogiapargi Arendusfirma ASi tegevdirektori Indrek Sauli sõnul pole lubatud investeeringutel taga mingit garantiid.

Tema ütlusel on Eestis üsna tavaline, et riigiametnik küsib välisinvesteerijalt: «Palju te siis kah investeerite?» Tavaliselt vastavad investorid, et nad oleksid huvitatud näiteks saja miljoni dollari investeerimisest. Riigiametnikule tundub see ilusa suure summana ja nii see jutt liikvele lähebki, räägib Saul.

Andres Sarri sõnul saab garantiide küsimuse lahendada väga kergesti -- kirjutada maaostulepingusse tingimus, et kui viie aasta jooksul projekti ei teostata, müüakse maa tagasi. «Millist garantiid on veel võimalik anda,» ei näe ta probleemi.

Välisinvesteeringute agentuuri peadirektor Jüri Sakkeus peab tehnoloogiaparki Eestile kasulikuks ja atraktiivseks projektiks, mis tõmbab ligi ka teisi välisinvesteeringuid. «Selge on see, et varem või hiljem peab niisugune asi Eestisse tulema,» lisab ta.

Sakkeus tõdeb, et iga sellise projektiga kaasneb ka risk, kuid seda peaksid vähendama etapiviisilised ja garanteeritud investeeringud. Sakkeus peab samas kummaliseks ameeriklaste esitatud ultimaatumit maa ostmiseks.

Indrek Saul ja Tartu Teaduspargi Arendusfirma ME direktor Raivo Tamkivi nimetavad Tabasallu kavandatavat projekti heaks kinnisvaraprojektiks, mitte tehnoloogiapargiks.

Kinnisvaraäris tegutsejana teeb Saul kiire arvutustehte ja lausub, et miljardi krooni eest saaks rajada Tabasalu külje alla vähemalt 400 villat. «Ebatõenäoline, et see investeering on läbi mõeldud,» lausub ta.

Teaduse ja kõrgtehnoloogia areng Eestis toetub Tartu ülikoolile ja Tallinna tehnikaülikoolile. Kui teadust seal ei tehta, pole asjal üldse mõtet, leiab Saul.

«Praegu on kõige olulisem, et tehnikaülikooli lõpetanud saaksid Eestis tööd, et presidendikandidaadiks olnud Tõugu ei peaks minema välismaale,» ütleb Saul. Tema sõnul on väheusutav, et noored Eesti teadlased jõuaksid endale Tabasalu tehnoloogiaparki villa osta.

Andres Sarri sõnul on Tabasalu tehnoloogiapargile kolme tüüpi vastaseid. Esiteks kinnisvaraärimehed, kes näevad soodsa koha peal suurt kinnisvaraprojekti, teiseks Eesti teiste tehnoloogiaparkide eestvedajad, kes näevad Tabasalu näol kardetavat konkurenti, ja kolmandaks need inimesed, kes tunnevad hirmu Ameerika kapitali ees.

Sarri ise on veendunud, et Tabasalu tehnoloogiapargi projektist saab asja. Enda ja Eesti Talleksi huvi paneb ta paika lihtsalt -- tahame kasumit teenida.