Teede- ja sideminister Kalev Kukk ütles, et valitsus kinnitas ka ASi Tallinna Sadam põhikirja ja aktsiaseltsi juhatuse ning nõukogu liikmed. Ministri sõnul jääb ettevõtte aktsiate valdajaks teede- ja sideministeerium. Firma audiitoriks määrati Price Waterhouse.
Kuke ütlusel oli Tallinna Sadama aktsiaseltsiks muutmise puhul tegemist rutiinse otsusega, sest järgmise aasta esimeseks septembriks peab äriseadustiku kohaselt riigiettevõttest saama aktsiaselts. Ta lisas, et suure tõenäosusega jäävad peaaegu kõik Tallinna Sadama aktsiad riigi kätte kuni 2000. aastani.
Infrastruktuuriettevõtete erastamist Eestis nõustava Prantsuse kommertskrediidiasutuse CCF ja Euroopa Liidu Phare programmi koordinaator Anton van Heerwaarden pidas oluliseks, et infrastruktuuriettevõtete erastamisega peab kaasnema seadusandluse areng. Viimast Eestis tema sõnul infrastruktuuri vallas toimunud pole. Van Heerwaardeni sõnul on oluline, et lähiajal kehtestataks sadamate seadus.
Kalev Kukk ütles, et sadamate seadusega tegeletakse, kuid on vähetõenäoline, et see jõuab riigikokku enne järgmist aastat.
Heerwaarden ütles, et lähitulevikus võiks näiteks osa infrastruktuuriettevõtete aktsiaid 20--30 protsendi ulatuses Helsingi börsile panna.
Kalev Kuke sõnul on aktsiaid esialgu raske börsile viia, sest on tegemata eeltöö. Ta lisas, et kui minna sellise aktsiate kogusega börsile, mängitakse peaasjalikult finantsinvestorite peale. «Investoreid huvitab ju vaid kasumi jagamine,» väitis Kukk.
Tema sõnul ei ole tagatud, et sel moel investorite kaasamine tooks midagi positiivset kaasa. Sellega loobuks riik ka osast omanikutulust, osaliselt ka riskist.
Kuke sõnul kaasneb investeeringute puhul aktsiakapitali investeerija huvi, et ettevõtte käive ja kasum suureneksid võimalikult kiiresti. «Tulemuseks on, et monopol turul tugevneb, mis tähendab teenustasude tõusu,» väitis ta.
Eelmisel nädalal väitis RE Tallinna Sadam peadirektor Enn Sarap, et ta ei poolda Tallinna Sadama kandmist erastamisnimekirja. Selle väite kohta ütles Kukk, et ta on peadirektoriga vahepeal kohtunud ja vale arusaama võis põhjustada see, mida erastamise all mõelda. Kukk väitis, et ta on Sarapiga ühel meelel, et sadama superstruktuurid tuleb erastada, sest nende kuulumine riigile pole vajalik. Maa ja infrastruktuuri omandivormi suhtes ei ole Kuke sõnul otstarbekas ette rutata Euroopa kogemustest, mille kohaselt maa ja infrastruktuuri omanik on kohalik omavalitsus või riik.