• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iga pangakorraldusotsus on süsteemse tegutsemise lõpptulemus

    Eesti Pangale on seadusega pandud kohustus teostada riiklikku raha- ja panganduspoliitikat. Muu hulgas tähendab see kohustust otsustada -- isegi juhul, kui ühel või teisel põhjusel oleks mugavam vastutus kellegi teise kaela veeretada. Selle kohustuse täitmine toimub läbi integreeritud juhtimissüsteemi, mille lahutamatuteks osisteks on ühelt poolt keskpanga üle järelevalvet teostav ja poliitilist joont kujundav Eesti Panga nõukogu ning teisalt keskpanga juhatus, tema mitmesugused eristaatust omavad spetsialiseeritud allteenistused, nagu pangainspektsioon, ning teatud juhtudel ka mitmesugused väliskonsultandid.
    Vaatame pangakorraldusotsuste vastuvõtmise süsteemi veidi lähemalt. Rahvusvaheliselt aktsepteeritud üldalused on fikseeritud rahvusvahelise valuutafondi (IMF), rahvusvahelise arvelduspanga (BIS) dokumentides, Euroopa Liidu normatiivides, järelevalvestandardites jm. Baasreeglid Eesti keskpanga tarvis on kirjas Eesti Panga seaduses ja krediidiasutuse seaduses, mida olulistes üksikküsimustes täpsustab rida alama astme dokumente.
    Eesti Panga seadus annab rahapoliitika kujundamise ja selle teostamise abinõude määramise, seal hulgas ka krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide määramise Eesti Panga nõukogu ainupädevusse. Praktikas tähendab see, et suunised pikemaks perioodiks valitava taktika, üldiste eesmärkide jms kohta tulevad nõukogult. Panganduse operatiivne korraldamine kuulub Eesti Panga presidendi ainupädevusse. Viimane võib delegeerida otsuste tegemise juhatusele. Praktikas nõuavad Eesti Pangas kujunenud head tavad, et olulisematest lahendustest informeeritaks ka nõukogu. Näiteks pangalitsentside väljaandmine kuulub meil praegu tavana nõukogu kompetentsi, kuigi juriidiliselt oleks seda võimalik teisitigi korraldada.
    Igal juhul peab otsuste vastuvõtmisele eelnema konkreetse panga või pangandussektori olukorra hoolikas analüüs, prognoos ja vajadusel ka täiendav kohapealne kontrollimine mitmesuguste spetsialiseeritud allteenistuste ja väliskonsultantide poolt. Mida nimelt ja kuidas analüüsitakse-kontrollitakse ning kes seda peab tegema, on omakorda kindlate raamreeglitega paika pandud.
    Erinevate tehingute sõlmimisel (kaasa arvatud viimasel ajal laiemat huvi äratanud garantiikohustuste võtmisel) jälgitavad põhimõtted on täpsustatud Eesti Panga nõukogu keskpangale kinnitatud põhikirjas. Keskpanga enese kehtestatud sise-eeskirjad lisavad veel täiendavaid nõudeid suuremate varaliste kohustuste võtmisega seotud dokumentide vormistuse osas, näiteks kehtib Eesti Pangas kahe allkirja süsteem, mis tähendab, et seda laadi dokumentidel peab keskpanga presidendi oma kõrval seisma veel teinegi allkiri.
    Ilmselt huvitab paljusid küsimus, kust võetakse pangakorralduslike otsuste tagamiseks vajalikud vahendid. Ka siin on vabadus suva järgi toimida kaunikesti piiratud.
    Eesti Panga eelarve kinnitab nõukogu, kellele president kord kvartalis eelarve täitmisest aru annab. Eesti Panga kapitalide, varade valdamise, kasutamise, käsutamise aluspõhimõtted on fikseeritud seaduses. Edasises täpsustab seda valdkonda keskpanga põhikiri, kus on muu hulgas kirjas ka panga erireservi kasutuspõhimõtted. Erireserv ongi see osa keskpanga käsutuses olevatest vahenditest, mida saab kasutada erakorraliste kulude katmiseks. Eesti Panga iga kuu avaldatavas bilansis andmeid erireservi suuruse kohta eraldi välja ei tooda. Need avaldatakse aastaaruandes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.