Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iga pangakorraldusotsus on süsteemse tegutsemise lõpptulemus

    Eesti Pangale on seadusega pandud kohustus teostada riiklikku raha- ja panganduspoliitikat. Muu hulgas tähendab see kohustust otsustada -- isegi juhul, kui ühel või teisel põhjusel oleks mugavam vastutus kellegi teise kaela veeretada. Selle kohustuse täitmine toimub läbi integreeritud juhtimissüsteemi, mille lahutamatuteks osisteks on ühelt poolt keskpanga üle järelevalvet teostav ja poliitilist joont kujundav Eesti Panga nõukogu ning teisalt keskpanga juhatus, tema mitmesugused eristaatust omavad spetsialiseeritud allteenistused, nagu pangainspektsioon, ning teatud juhtudel ka mitmesugused väliskonsultandid.
    Vaatame pangakorraldusotsuste vastuvõtmise süsteemi veidi lähemalt. Rahvusvaheliselt aktsepteeritud üldalused on fikseeritud rahvusvahelise valuutafondi (IMF), rahvusvahelise arvelduspanga (BIS) dokumentides, Euroopa Liidu normatiivides, järelevalvestandardites jm. Baasreeglid Eesti keskpanga tarvis on kirjas Eesti Panga seaduses ja krediidiasutuse seaduses, mida olulistes üksikküsimustes täpsustab rida alama astme dokumente.
    Eesti Panga seadus annab rahapoliitika kujundamise ja selle teostamise abinõude määramise, seal hulgas ka krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide määramise Eesti Panga nõukogu ainupädevusse. Praktikas tähendab see, et suunised pikemaks perioodiks valitava taktika, üldiste eesmärkide jms kohta tulevad nõukogult. Panganduse operatiivne korraldamine kuulub Eesti Panga presidendi ainupädevusse. Viimane võib delegeerida otsuste tegemise juhatusele. Praktikas nõuavad Eesti Pangas kujunenud head tavad, et olulisematest lahendustest informeeritaks ka nõukogu. Näiteks pangalitsentside väljaandmine kuulub meil praegu tavana nõukogu kompetentsi, kuigi juriidiliselt oleks seda võimalik teisitigi korraldada.
    Igal juhul peab otsuste vastuvõtmisele eelnema konkreetse panga või pangandussektori olukorra hoolikas analüüs, prognoos ja vajadusel ka täiendav kohapealne kontrollimine mitmesuguste spetsialiseeritud allteenistuste ja väliskonsultantide poolt. Mida nimelt ja kuidas analüüsitakse-kontrollitakse ning kes seda peab tegema, on omakorda kindlate raamreeglitega paika pandud.
    Erinevate tehingute sõlmimisel (kaasa arvatud viimasel ajal laiemat huvi äratanud garantiikohustuste võtmisel) jälgitavad põhimõtted on täpsustatud Eesti Panga nõukogu keskpangale kinnitatud põhikirjas. Keskpanga enese kehtestatud sise-eeskirjad lisavad veel täiendavaid nõudeid suuremate varaliste kohustuste võtmisega seotud dokumentide vormistuse osas, näiteks kehtib Eesti Pangas kahe allkirja süsteem, mis tähendab, et seda laadi dokumentidel peab keskpanga presidendi oma kõrval seisma veel teinegi allkiri.
    Ilmselt huvitab paljusid küsimus, kust võetakse pangakorralduslike otsuste tagamiseks vajalikud vahendid. Ka siin on vabadus suva järgi toimida kaunikesti piiratud.
    Eesti Panga eelarve kinnitab nõukogu, kellele president kord kvartalis eelarve täitmisest aru annab. Eesti Panga kapitalide, varade valdamise, kasutamise, käsutamise aluspõhimõtted on fikseeritud seaduses. Edasises täpsustab seda valdkonda keskpanga põhikiri, kus on muu hulgas kirjas ka panga erireservi kasutuspõhimõtted. Erireserv ongi see osa keskpanga käsutuses olevatest vahenditest, mida saab kasutada erakorraliste kulude katmiseks. Eesti Panga iga kuu avaldatavas bilansis andmeid erireservi suuruse kohta eraldi välja ei tooda. Need avaldatakse aastaaruandes.
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Suri kommunaalärimees Nikolai Ossipenko
Esmaspäeval suri 65aastane mõjukas ettevõtja ja munitsipaalpoliitik Nikolai Ossipenko, keda prokuratuur kahtlustas korruptsioonikuritegudes, teatas Põhjarannik.
Esmaspäeval suri 65aastane mõjukas ettevõtja ja munitsipaalpoliitik Nikolai Ossipenko, keda prokuratuur kahtlustas korruptsioonikuritegudes, teatas Põhjarannik.
Ehitussektori langus oli esimeses kvartalis sügav Ehitajad suuri lootusi ei hellita
Ehitamine kukkus esimeses kvartalis 13%, kui ainult Eestit arvestada siis 14%. Ehitajad ootavad elamuehituses kerget tõusu, kuid suuremat lootust ülejäänud aastaks ei hellita.
Ehitamine kukkus esimeses kvartalis 13%, kui ainult Eestit arvestada siis 14%. Ehitajad ootavad elamuehituses kerget tõusu, kuid suuremat lootust ülejäänud aastaks ei hellita.