Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Kütuse saatus selgumas
Kalev Pikaru lausus, et varsti esitab rahandusministeerium oma visiooni kütusefirma 90 miljoni kroonini ulatuvate riigivõlgade suhtes.
Pikaru ütlusel oleks täna parim lahendus kanda Eesti Kütus erastamisnimekirja, kustutades maksuvõlad ja vähendades kütusevõlga rahandusministeeriumile.
«On oht, et kui me ei leia lahendit, tuleb alustada Eesti Kütuse likvideerimist, mis võib lõpuks üle minna pankrotimenetluseks,» rääkis Pikaru. «Nii võib see pankrotiseadusest tulenevalt kaasa tuua ka viimase kahe kuni viie aasta tehingute ülevaatamise ehk Esoili moodustamise ja ka viimase Neste aktsiate müügi jne.»
Eesti kunagisest suurimast kütuste maaletoojast, hulgi- ja jaemüüjast on tänaseks alles jäänud pisitegija Eesti kütuseturul. Peahoone Tallinna kesklinnas ja seitse terminaali kogu Eestis on kõik, mis tänaseks Eesti Kütuse bilanssi alles on jäänud. Neist 7 terminaalist töötavad täna normaalselt vaid kolm -- Haapsalu, Rakvere ja Viljandi terminaalid.
Eesti Kütuse turuosaks maaletoojana hindab Kalev Pikaru täna 7%. Samas võib eelmisel nädalal Eesti Kütuselt Nestele müüdud Estonian Transoili aktsiate kaotus tähendada, et Nestele kuuluv Porvoo tehas lõpetab otselepingu Eesti Kütusega.
Eesti Kütuse väärtust hinnatakse täna 70 mln kroonile. Riiklike võlgade suurus on 90 mln krooni, millest viivistena maksuametile võlgu 35 mln ja rahandusministeeriumile välislaenu eest ostetud kütuse eest ligi 54 mln kr.