Uudised
31. oktoober 1996 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Merevaikus on vilets vari minevikust

Keelefirma TEA president Silva Tomingas valis heauskselt ärilõunaks Toompea jalami kummalise nimega kohvikrestorani Merevaikus, kuhu ta vaevalt enam lõunatama läheb. Eklektilise ja stiilitu interjööri, kesise köögi ja hea kohviga on Merevaikus justkui meenutus eilsest.

Ehmatab juba uksel näkku pahvatav tugev ja imal toidulõhn. Koos köögist voogava aroomiga ilmub uksele ka administraator, kes külalised lahkelt restoranipoolele juhatab. Merevaikuse teises saalis töötab kohvik.

Suhteliselt väikses ruumis asub neli neljakohalist lauda. Valime ühe nurgalaua, mille taha istumine osutub äärmiselt keeruliseks ja ebamugavaks, sest nahkdiivanid on surutud laua ligi. Ebamugav on samuti süües, sest madal ja sügav diivan ei lase hästi laua kohale kummarduda. Hämmelduseks märkame laual paberist salvrätikuid. «Kui restoranis on roogi, mille hind hakkab lähenema 200 kroonile, siis paberist salvrätid on kohatud,» on Silva Tominga kommentaar.

Interjööris domineerivad seinu kattev purpurne kangas ning maalid ja graafilised lehed naisaktidega. Kunstnik näib olevat üks ja mitte just tuntud. Huvitav, miks on restorani seinad sedavõrd rikkalikult kaetud aktimaalidega? Tavaliselt kaunistab taoline kunst kohti, kus teeninduse põhirõhk pole söögil.

Mis puutub teenindusse, siis see on korralik ja viisakas.

Menüüd lehitsedes selgitab Silva Tomingas, et tema ärilõuna üheks põhinõudeks on konfidentsiaalsus. Arvestades laudade liigendatust ja vaheseinu, on nõue peaaegu täidetud. Küll aga sunnib vali muusika paratamatult häält tõstma.

Menüü lubab vene kööki või vähemalt selle mõjusid. Külastajadki on enamuses vene rahvusest. Menüü on eesti-, inglis- ja venekeelne. Kuigi otseseid kirjavigu ei märka, on olnud silmnähtavalt raskusi eesti keeles kirjutamisega.

Suupistetest valib Silva Tomingas kalamarja admirali moodi (125 kr), kus punasele kalamarjale on lisandiks sibul, majonees ja vahukoor. Ajakirjanik võtab kalaassortii (70 kr), kui vaid suitsuangerja ja lõhe valikut saab assortiiks nimetada. Suupisteid on tosin (kalleim must kalamari pannkookidega -- 195 kr, odavaim heeringas kartuliga -- 25 kr).

Salateid on neli. Silva Tomingas tellib Tsaar Nikolai (juust, loomaliha, zhelee, juurvili -- 20 kr). «Salat oli maitsev, kuid pokaal liialt täis, mis silmnähtavalt raskendas söömist,» nentis Tomingas. Kõige kallim salat on nn firmaroog Merevaikus (20 kr), mille komponentideks on krevetid, riis, kurk ja paprika.

Vene köögile viitab seegi, et pannkoogid on menüüs omaette. Neid pakutakse nii moosi kui hapukoorega (23 kr), samas saab tellida täidetud pannkooke seente, hakkliha või kartuliga (28 kr). Suppe on neli. Seljanka maksab 12 kr, püreesupp krevettidega 20 kr. Pakutakse ka koduseid pelmeene (33 kr). Kuueteistkümnele praele lisaks pakutakse omletti (24 kr), härjasilma (22 kr).

Soojadest toitudest on kalleim salapärase nimetusega Veealune Maailm (90 kr, lõhe, ananass, kreeka pähkel). Silva Tomingas valib küpsetatud sealiha (77 kr), ajakirjanik pikantse lambaliha savinõus (82 kr). Oleme toiduvalikust, õigemini kvaliteedist nördinud. Potis serveeritud lambaliha on oodatud teravuse ja mahlakuse asemel kuiv ja maitsetu, ent vähemalt siiski kuum.

Ka Silva Tomingas väidab, et tema praad on kuiv ja mitte eriti maitsev. «See praad tahaks midagi mahlast juurde, äärmisel juhul võid või salatikastet,» arvab ta. «Toit ei vasta absoluutselt hinnale.» Ehk tulnuks valida hoopis kana Aleksandri moodi (72 kr) või hautatud vasikaliha (75 kr).

Millegipärast on menüüs eri lahtritesse löödud magustoidud ja jäätised. Dessertidele nimede andmisel on fantaasia eriti suur olnud: Päiksetõus Jamaikal (puuviljad vahuveinis, 20 kr), Merineitsi Nauding (konserveeritud puuviljad vahukoorega, 18 kr).

Desserdile eelistame kohvi. Vaid 8kroonine kohv tuletas maitselt, kanguselt ja aroomilt meelde aegu, kui meie baarides oli kombeks pakkuda kuuma liiva sees valmistatud türgi kohvi. Pärast suurepärast kohvi ei julenud keelefirma president enam sedavõrd kindlalt väita, et ta Merevaikuse restorani kunagi enam jalga ei tõsta. Ja tõesti, miks mitte seda teha äripartneriga, kelle olete viinud Toompeale jalutama ja kes ootamatult teeb ettepaneku Merevaikuses tassi kohvi juua. Kuid seda vaid juhul, kui te olete eelnevalt kõhu täis söönud.

- Esmamulje

- paiga välisilme: 5 p

- parkimisvõimalused: 5 p

- riidehoid: 4 p

- hügieenitingimused: 4 p

- Interjöör

- sisekujundus: 3 p

- ventilatsioon: 3 p

- taustamuusika: 3 p

- puhtus: 6 p

- valgustus: 7 p

- mugavus: 3 p