20. november 1996
Jaga lugu:

Lihtsa ja odava seinatelefoni hinda tõstab automaatvastaja

Tänases seinatelefonide hinnavõrdluses eristub Eesti Telefoni telefonipoe poolt pakutav üle 6000 krooni maksev Ascom Syntra, mis on traadita telefon ja pakub kõrvalolevatest mudelitest erinevaid võimalusi. Lisaks liikumisvabadusele on Syntral ekraan, 20 lühivalimismälu, kõlar-mikrofon, helitugevuse regulaator ja lukustamise võimalus.

Kallis telefon on ka 1800kroonine Ericsson Tel 905. Põhjuseks automaatvastaja, mida teistel tüüpidel ei ole. Samas pole Ericssonil ekraani, lühivalimismälusid ega käed-vabad-rääkimise võimalust.

Üle tuhande krooni maksab Bang & Olufseni Beocom, mis on minimaalsete võimalustega -- vaid viimase numbri mäluga -- lihtne telefon. Kalliks teeb aparaadi asjaolu, et kõik Bang & Olufseni telefonid tehakse Taanis käsitööna. Mujal maailmas väga hea kvaliteedi tõttu hinnatud telefone ostetakse Eestis kõrge hinna tõttu üsna vähe.

Nagu järgmisel leheküljel olevast tabelist näha, on kõik müüdavad telefonid nii pulss- kui toonvalimisega, sobides ühtlasi analoog- ja digitaalvõrku. Ümberlülitusnupu abil tuleb vaid sobiv süsteem valida.

Probleeme võib tekkida aparaatidega, mis toodud riikidest, kus pulssvalimist ei eksisteeri, või mis ostetud suvaliselt müüjalt, kes kaubale garantiid ei anna. Kui ainult toonvalimisel töötavat telefoni püütakse kasutada analoogliinil, siis asjatuks püüdluseks see jääbki.

Pakutud telefoniaparaatide hulgas on nii mäludega kui ka mäludeta tüüpe. Igaks juhuks ostetakse sageli mäludega telefone, ehkki tegelikkuses kasutab mälusid üsna väike protsent telefoniomanikke.

Telefonimälu on kahte tüüpi: kiirvalimismälu puhul piisab ühest nupule vajutusest, lühivalimismälu korral tuleb tavaliselt vajutada memory't ehk mälu tähistavat M-klahvi ja teatud numbrit, mille all peituvast mälupesast saadakse kätte vajalik abonent.

Kui kõigil müüdavatel telefonidel on viimase numbri kordus, siis helitugevuse regulaator pole nii üldine nähtus. Siiski on hea, kui suures ruumis saab telefonihelina valjemaks keerata, väiksemas aga liiga agressiivse lärmi mahedamaks muuta.

Kõigil aparaatidel pole võimalik muuta ka kõne tugevust. Millel on, sel võib väga hea kõnekvaliteedi korral kõrvakarjumist leevendada või halbade sideliinide puhul aga kuuldavuse parandamiseks kõnetugevust juurde panna.

Kõlar ja mikrofon on olemas pooltel pakutud aparaatidel, ehkki ilmselt kasutavad hands-free süsteemi pigem laua taga istujad ja arvutiga töötajad. Kui kõlarit ja mikrofoni kasutataksegi, peab olema veendunud selle kvaliteedis, et kõnega kaasa tulev ruumimüra ei muudaks telefoniga rääkimist raskeks ja arusaamatuks.

Ühelgi pakutud telefonil pole helinat võimalik märgutulega asendada. On küsitav, kelle jaoks see võimalus oluline olekski, aga kui siiski soovitakse kõnedest tulesähvatusega märku anda, siis võib igale aparaadile lambi juurde panna.

Sama lugu on lisakellaga, mille abil võib kõnest kuulda ka näiteks aias olija.

Hinnavõrdlustabelis on lahter kaugekõnede piiraja kohta, millele juures osal telefonitüüpidel on plussid, teisel osal miinused. Siiski on kõigil klahvidega telefoni ja diginumbri omanikel Eesti Telefoni poolt pakutava Digipluss-teenuse kaudu võimalik teatud abonendil kaugekõnede valimine ära keelata.

Lihtsad seinatelefonid kaasaegsele bürootöötajale erilisi võimalusi ei paku, mistõttu on neid sobivam kasutada kodus, laos või garaazhis, kus aparaati läheb vaja suhteliselt harva.

Mõnikord valivad seinatelefoni ka need tarbijad, kes soovivad rääkida mitmes ruumis, kuid peavad traadita telefoni liiga kalliks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum