21. november 1996
Jaga lugu:

Suurettevõtjate eesmärk on avada Eesti kaubale idaturg

Vastab ASi Pakterminal juhatuse esimees Aadu Luukas

Turu avamiseks. Praegu hoiab majandusbilanssi tasakaalus põhiliselt teenuste turg. Eesti väliskaubandusbilanss on aga jätkuvalt negatiivne, mis tuleneb sellest, et turg Eesti toodetele on piiratud. Kahtlemata on Eesti tootjad eriti huvitatud Venemaa turust.

Eestile on kõigi turgude avamine väga oluline. Eesti suurettevõtete assotsiatsiooni loomisel seati peamiseks ülesandeks just turgude avamine meie tootjale.

Majanduse ja poliitika vahel peab valitsema tasakaal. Kui me vaatame erinevate riikide arengut, siis märkame, et majandus ja poliitika on välispoliitikas olnud omavahel seotud. Meid huvitab, mis on olulisem, kas majanduslik või poliitiline pool.

Tasakaalu säilitamiseks peaksid Eesti poliitikud ja majandusinimesed välja töötama välismajanduspoliitika ja seda poliitikat ühiselt ellu viima. Majandusringkonnad ei dikteeri ega hakka kunagi dikteerima poliitikat, kuna nad pole poliitikas professionaalsed.

Riikidevahelised suhted on kahepoolne protsess ja ma ei arva, et siin on küsimus ainult Eesti poliitikute tahtes. Ma ei ole poliitik ja ei oska hinnata Eesti--Vene piirileppe üksikuid momente. Siiski tekib küsimus, miks jõuti alles nüüd arusaamisele, et Tartu rahu mainimine lepingu preambulas pole üldsegi nii oluline. Tekib küsimus, miks sellest aasta või kaks tagasi aru ei saadud.

Te mõtlete, kas vabakaubanduskokkulepe ratifitseeritakse veel sellel aastal? Ma arvan, et ei.

Üldiselt on see küsimus rohkem poliitikutele. Kõrvaltvaatajana näen, et asjad on liikunud nii aeglaselt ja on raske uskuda, et kõik nüüd nii ruttu ära lahendatakse.

Ei tahaks küll poliitikuid sõimama hakata, aga vähe on olnud edukat koostööd majandusinimeste ja poliitikute vahel. Kui see koostöö oleks tihedam olnud, oleks mitmed küsimused olnud kergemini lahendatavad juba aastaid tagasi.

Võib-olla on majandusinimesed olnud liiga passiivsed. Nad on olnud oma igapäevaste asjadega niivõrd hõivatud. Ükskõik kelle käest küsida, kõik ütlevad, et on 10--12 tundi päevas tööl ja ikka jääb aega väheks. Nüüd on majandusinimesed lõpuks jõudnud arusaamisele, et on vaja teha koostööd selles valdkonnas.

Ma arvan, et kõigepealt peaks poliitikud ja ettevõtjad koos välja töötama majanduspoliitilise kontseptsiooni ja siis seda ühiselt realiseerima hakkama. Seejuures ei tohiks välismajanduspoliitika olla sisepoliitiliseks kaardiks opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Siin saaks kaasa lüüa mitmed Eesti majandusinimesi koondavad struktuurid. Näiteks Eesti suurettevõtete assotsiatsioon kavatseb luua suhteid Vene ettevõtjaid ühendava Moskva äriümarlauaga.

Peab arvestama sellega, et Venemaa pole enam see riik, kus poliitilised otsused on majanduslikest eesmärkidest üle. Vene poliitikas on väga tugev majandusinimeste lobby ja poliitikud peavad arvestama majandusinimeste huvidega.

Me peame püüdlema sinnapoole, et tekiks Balti ühisturg. See oleks proovikiviks Euroopa Liiduga ühinemisel. Kui me ei suuda Balti riikide raames koostööd teha, mida me suudame siis Euroopa Liidu raames.

Mina ei annaks Eestile mingit erilist rolli. Kui moodustatakse see turg, siis peaks see põhinema vastastikustel võrdsetel alustel. Mitte nii, et Eestil on mingi juhtiv või suunav roll.

Eestil on hea geograafiline asend ja sellest tulenevalt on Eesti shansid transiitmaana väga suured. Selle saavutamiseks on oluline, et suhted naabermaadega oleks reguleeritud.

Ma tahaksin lisada, et transiit on meie majanduses saavutanud päris hea positsiooni. Nüüd peaks sellele järgi tulema tootmine. Me ei saa toetuda ainult transiidile ja just mainitud turgude avamine saab mõjutada majanduse arengut tervikuna.

Välisinvestorite ligimeelitamisel tuleb silmas pidada, et neile võrreldes kohalike investoritega liiga suuri eeliseid ei antaks. Vastasel korral ohustab meid omamoodi rekoloniseerimine.

See seisukoht võib tekitada poleemikat ja ma ei tea, kas ma olen õige inimene poleemika tekitajaks. Minu meelest peaks pigem toetama Eesti kapitali arengut.

Arvan, et meie kohalikud kapitalistid on piisavalt arenenud, et suurte ettevõtete juhtimisega toime tulla. Oht, et meie kapitalistid pankrotti lähevad, muutub päev-päevalt väiksemaks.

Selliseid rahvusliku kapitali eelistusi näeme igal sammul välisriikide seadusandluses ja meil pole vaja tunda võltshäbi.

Arvan, et kõik on palju parem kui praegusel hetkel ja Eesti saavutab majanduskasvuks üle viie protsendi aastas.

Arvan, et kümne aasta pärast on Eestis väljaarendatud harmooniline majandusstruktuur ja inimestel on hea tervishoiualane ning sotsiaalne kindlustatus.

Meie suurim ressurss on ikkagi need inimesed, kes siin elavad. Eesti inimesed on töökad ja üha enam motiveeritud.

Ei.

Negatiivseid näiteid on Euroopas piisavalt palju, et neist järeldused teha ja õppust võtta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum