• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu laululava võib võtta välislaenu

    Laen on ette nähtud laululava ehituse lõpetamiseks ja heli- ning valgustehnika soetamiseks. Valitsuse pressiesindaja Maarika Saarna-Siimanni sõnul on tegemist kümneprotsendilise laenuga, mille tähtaeg on viis aastat.
    «Et laenutaotluse tegi Tartu eelmine linnavalitsus, peab selle kinnitama uus linnapea,» lisas Saarna-Siimann.
    Tartu linnavalitsuse nõunik Ilme-Tiiu Tinni peab laenu väga soodsaks. «Laenu tagatiseks on laululava vara,» ütles Tinni. «Intresse hakkab laululava tasuma oma teenitud kasumi arvelt.»
    Tinni lisas, et laenuvõtmist arutatakse linnavalitsuse tänasel istungil ja tõenäoliselt laenutaotlus kinnitatakse. ASi Tartu Laululava aktsiad kuuluvad Tartu linnale.
    Tartu laululava tegevdirektori Väino Landi kinnitusel maksab rahvusvahelistele nõuetele vastav kontserttehnika üle nelja miljoni krooni.
    «Meie eksperdid on tutvunud maailma paremate tootjatehaste toodanguga, tellida saame alles pärast laenu laekumist,» ütles Land. «Heli- ja valgustehnika peab paigas olema kindlasti enne 16. maid, kui laululaval on Tartu muusikapäevad 96.»
    Landi sõnul kasutab laululava neljandikku laenust laululava projektijärgse ehituse lõpetamiseks. «Ehitamata on kõlaekraan,» jätkas Land. «Üht-teist tuleb ümber ehitada ka laululava hoones, sest omaaegne ruumiprogramm pole tänapäevale vastav.»
    Land ütles, et laululavale hakati raha taotlema üle aasta tagasi. «Tegemata töödeks ja puuduva heli- ja valguspargi soetamiseks oli ette nähtud üle 10 mln krooni,» rääkis Land. «Et riigieelarvest selleks raha ei eraldatud, küsisime 8 mln krooni madalaprotsendilist laenu.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.