Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuvõlglaste pankrotioht püsib
Pankrotivalitsuse andmetel võlgnevad naftakompanii Sidanko tütarettevõtted riigile 1,52 triljonit rubla (3,4 miljardit krooni) ning KomiTEKi tütarettevõtted 290 miljardit rubla.
Suurim võlglane on Sidanko tütarettevõte Kondpetroleum, kes võlgnes maksudena 564,2 miljardit rubla ning pensionifondile 227 miljardit rubla. Teised suuremad Sidanko tütarettevõtted on Tshernogorneft ja Varjuganneftegaz.
Viimasel ajal on seoses maksevõlgade kättesaamisega tehtud pankrotihoiatus mitmele Vene suurettevõtele, kuid ühelegi menetlusele pole seni täiskäiku antud.
Möödunud nädalal esitas Venemaa asepeaminister Vladimir Potanin pankrotiähvarduse Venemaa suurimale autotootjale Avtovazile, kelle maksuvõlg ulatub 2,9 triljoni rublani (6,25 mld krooni).
Ettevõtte juhtkond otsustas nõustuda valitsuse pakkumisega ning müüa maksuvõla katteks 50 protsenti ettevõtte aktsiatest. Potanini sõnul jõuavad Avtovazi aktsiad turule 3--4 kuu jooksul. Võimalike investoritena nähakse rahvusvahelisi autofirmasid või välismaiseid portfelliinvestoreid.
Nii Avtovaz kui valitsus loodavad, et aktsiad lähevad strateegilisele investorile mõnes maailma juhtivas autofirmas. Potentsiaalsete ostjatena on kaalutud Saksamaa BMW AG-d, General Motor Corpi, Adam Opel AG-d ja Ford Motor Co-d.
Aktsiate müügist loodetakse laekuvat «sadu miljoneid dollareid». Teisipäeva õhtul sündinud kokkuleppe kohaselt restruktureerib valitsus firma maksukohustused, mida aktsiate müügist saadud summast katta ei õnnestu.
Valitsuse jõuvõtted on eelkõige tingitud Venemaa püüdest külmutada lahti rahvusvahelise valuutafondi 10,2 miljardi dollari suuruse laenu väljamaksed, mille tingimuseks on maksulaekumiste parandamine.
Venemaa riiklik statistikakomitee teatas sel nädalal, et föderaaleelarve tulude osa moodustas üheksa kuu lõikes 51,4 protsenti aastaplaanist, makse oli laekunud vaid 48 protsenti aastaplaanist, eelarvekulud moodustasid 54 protsenti aastaplaanist, kusjuures kõige täielikumalt finantseeriti riigijuhtimist ja jõustruktuure (vastavalt 62,7 ja 57 protsendi ulatuses plaanist). Enim alafinantseeritud olid tööstus, energeetika ja ehitus (27,7 %) ning põllumajandus ja kalandus (39,3%).
Üldiste eealrvevõlgade maht moodustas 1. oktoobri seisuga 53,6 triljonit rubla, millest suurem osa langes alalaekumiste arvele käibe-, tulu- ja aktsiisimaksu osas. REUTER-PRIME-TASS-ETA