12. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Leimann külmutab halduskulusid

Jaak Leimanni sõnul on tal halduskulude vähendamiseks paarkümmend ettepanekut. Jätkata tuleks kõigi ministeeriumide haldusalas olevate inspektsioonide ja ametite arvu vähendamist ning nende funktsioonide üleandmist erasektorile, rääkis ta.

Näiteks standardiameti ja riigireservikeskuse funktsioonid võiks Leimanni sõnutsi üle võtta erasektor. Samuti kahtlen ma mitmete fondide efektiivsuses, nagu näiteks ekspordi krediteerimise fond, mille funktsiooni täidavad pangad, lisas Leimann.

Rahandusminister Mart Opmanni sõnul on 1997. aasta eelarvest valitsusasutuste majandamis- ja tegevuskuludeks eraldatud umbes kolm miljardit krooni. Kui praegu moodustavad avaliku sektori kulud riigieelarves umbes viiendiku, siis külmutamise korral võiks nad juba 1988. aastal moodustada vaid 12%, selgitas Opmann.

Ministeeriumide ülalpidamiskulusid saaks Leimanni ütlusel vähendada muu hulgas haldusosakondade tsentraliseerimisega. «Pole mõtet, et ühe kilomeetri raadiuses asuvad ministeeriumid omavad dubleerivaid majavalitsusi,» selgitas Leimann.

Opmann märkis, et kuigi ettepanek külmutada kaheks aastaks valitsusasutuste majandamis- ja tegevuskulud on jõhker, toetab ta seda igati. See tähendaks, et kütte ja vee kulud oleks prioriteetsed, väliskõned aga juba kontrolli all, lausus ta. Rahandusministeerium on Opmanni sõnul kontrollinud seni ainult lõbuliinide kõnesid.

Ühe lääneriigi ministeeriumis pidin ma kümme minutit ootama, enne kui mulle Tallinna number valiti, rääkis Opmann. Nimelt oli osakonna väliskõnede limiit kuus kaheksa minutit ning kuna ei teatud, kaua külaline soovib rääkida, tuli see eelnevalt ülemusega kooskõlastada, selgitas ta.

«Halduskulude külmutamine annaks tõsise tõuke minna kulude vähendamise teed,» lausus Opmann, «praeguseks kaks aastat kestnud haldusreformiga oleme suure sõjaga saavutanud ainult selle, et kulud pole kasvanud.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum