19. jaanuar 1997 kell 22:00

Valitsus sunnitud langetama 242 miljoni kroonise otsuse

Sel nädalavahetusel arutasid laenuobligatsioonide hüvitamise küsimust rahandusminister Mart Opmann, Eesti Panga president Vahur Kraft ja välisminister Toomas Hendrik Ilves.

1927. aastal raha- ja pangareformi käigus emiteeritud 700 000 naelsterlingi ja nelja miljoni dollari väärtuses väljastatud laenuobligatsioonide aastaintress oli seitse protsenti ja nende lunastamistähtaeg 1967. aasta.

Peaministri pressiesindaja Maarika Saarna-Siimanni sõnul ei ole valitsus 1927. aastal raha- ja pangareformi käigus välja antud laenuobligatsioonide hüvitamise küsimust arutanud.

Probleemiga on tegelenud rahandusministeerium. 1996. aasta aprillis kinnitasid rahandusminister Mart Opmann ja kantsler Enn Pant oma allkirjaga, et käesoleval hetkel töötab vabariigi valitsus probleemi lahendamise võimaluste leidmiseks.

Ka nüüd väitis rahandusministeeriumi väärtpaberitalituse juhataja Hilma Naaber, et probleemiga tegeldakse. Lahendust olukorrale ei ole tema sõnul tänaseks leitud.

1991. aasta novembris 4,8 tonni kulla tagasi saamise üle Londonis peetud läbirääkimistelt naasnud Eesti Panga president Siim Kallas ütles Äripäevale antud intervjuus, et Eesti Panga arvel olnud kullahoiuse taastamiseks esitab Inglise Pank mitmeid nõudmisi, sh Eesti riiklike võlakirjade lunastamine.

1991. aasta oktoobris, kuu enne Siim Kallase visiiti teatas majandusleht Financial Times (FT) et Suurbritannias on taas tõusnud huvi Eesti Vabariigi võlatähtede vastu. FT andmetel oli veel 1989. aastal neid võlatähti raske müüa, 1000naelase nominaalhinnaga võlatäht maksnud 100 naela. Nüüdseks on laenuobligatsioonid turult kadunud, antikvariaatidest kokku ostetud.

Kui palju obligatsioone tänaseks on säilinud, pole teada. Mitmed obligatsioone omavad lääne investorid on korduvalt pöördunud Eesti saatkondade poole välismaal, saamaks teada Eesti valitsuse otsust võlakirjade lunastamise asjus.

1995. aastal ütles Eesti Panga president Vahur Kraft, et keskpanga veendumusel kuuluvad võetud kohustused täitmisele ja soovitas võlakirjade lunastamisküsimusega pöörduda Eesti valitsuse poole.

Krafti sõnum rõõmustas Londonis elavat advokaati J. S. Allan'i, kes ühele Eesti välisesindusele saadetud kirjas teatas, et ta jääb ootama valitsuse otsust.

Eesti riigi obligatsioonide üks omanikke William Thomas Hardison juunior Floridast on kutsunud USAd üles hääletama Eesti NATOga liitumise vastu seni, kuni Eesti valitsus ei ole lahendanud laenuobligatsioonide hüvitamise küsimust.

Justiitsminister Paul Varuli sõnul ei saa öelda automaatselt, et Eesti riik peab laenuobligatsioonid hüvitama. «Reformide põhimõte on, et ükski asi ei toimu automaatselt, iga positiivne tulemus nõuab eraldi otsust,» selgitas Varul.

Pärast viiskümmend aastat kestnud nõukogude võimu on täna teada vaid Eesti riigi võla suurus, kuid teadmata on see, kui suured on teiste riikide kohustused Eesti ees.

Rahandusministeeriumist öeldi, et küsimus on selles, kas Eesti on nii rikas riik, et maksab 242 miljoni kroonise võla ära, samas kui näiteks võlakirjad, mis Eesti riik teistelt riikidelt on ostnud, jäävad hüvitamata või hüvitatakse alles kümne aasta pärast.

Eesti Pank ja rahandusministeerium, kes tegelevad paberite korrastamisega, näevad ühe variandina, et arvepidamise saab korda tasaarveldustega.

Hetkel kuum