Peaminister jäi püsima

Umbusalduse läbiminekuks oli tarvis 51 riigikogu saadiku häält. Umbusaldushääletuse algatanud reformierakonna, Isamaaliidu, parempoolsete ja Mõõdukate 36 saadiku eestkõneleja oli reformierakondlane Feliks Undusk. Usaldamatuspaberi andis Vähile üle mõõdukas Andres Tarand.

Umbusalduse seletuskirjas on tekst: »Tiit Vähi ei pälvi poliitilist usaldust ebakorrektse ja riigi mainet kahjustava tegevuse tõttu.»

Undusk sidus umbusaldusavalduse massiliste seaduserikkumistega aastatel 1993--1995, mil Tiit Vähi oli Tallinna linnavolikogu esimees.

Tiit Vähi ütles, et korteriskandaal on opositsioonile tema võimult tõrjumise katsetes üksnes ajend. «Tegelikult huvitab opositsioonisaadikuid «vähijahis» vaid ametipostide ja võimupiruka jagamine ja mul on tunne, et nad ei tea isegi, mida konstruktiivset selle võimuga peale hakata,» leidis ta.

Tiit Vähi lausus, et kavatseb nüüd rohkem tähelepanu pöörata suhtlemisele ja asjade selgitamisele opositsiooniga.

Äripäeva andmetel püüdis Vähi kindlama püsimajäämise tagamiseks viimastel päevadel kokku leppida keskerakonna juhi Edgar Savisaarega. See aga ei õnnestunud ja keskerakonna üheksa liiget hääletas umbusalduse poolt.

Savisaare sõnul leiab Vähi peatselt ise, et tal on õigem peaministri kohalt tagasi astuda.

Eesti maarahva erakonna esimees Arnold Rüütel ütles: »Maarahva ühendus toetas Vähit, valides mitte headest variantidest praeguses olukorras parima. Samas ma ei eita, et Vähi seotuses korteriskandaaliga on eetilisi küsitavusi.»

Põhiseaduse kohaselt võib järgmine umbusaldushääletus toimuda kolme kuu pärast.