Armuneem sai presidendi

Lisaks võitjaks osutunud president Lennart Merile kandideerisid Armuneemena tuntud maatüki ostmisele ka Andres Bergmannile kuuluv OÜ Barclay Kinnisvara ja Hans H. Luigele kuuluv AS Meediakorp

Aado Vahtra sõnul poleks vald mingit kasu saanud, kui ta oleks maatüki äriühingule müünud. 65% maa müügist laekunud summast läheb riigile, kusjuures pool ostusummast tuleb tasuda EVPdes. Vallal ei olnud mängus rahalised huvid, kinnitab Vahtra.

Kinnistu müümist korraldava komisjoni esimehe Raivo Tomingase sõnul oli Andres Bergmann oma konkursile esitatud pakkumuses nõus täitma kõiki valla ettekirjutusi ja välja arendama kohalikku infrastruktuuri, kui vaid maatükk otsustatakse müüa OÜ-le Barclay Kinnisvara.

Vahtra ei varja, et enamik Viimsi volikogu liikmetest ei usaldanud koos presidendiga maatükile konkureerinud ärimehi.

«Bergmann on Viimsi vallas elanud juba mõnda aega, aga infrastruktuur pole seni paranenud. Eelmisel suvel pani ta hoopis avaliku tee kinni,» nendib Tomingas.

Vahtra sõnul ei ole praegu võimalik Rohuneemes asuvat maatükki hoonestada, sest poolsaare sihtotstarve on teine. Sihtotstarbe muutmine on pikk protsess, mille peavad heaks kiitma maa-amet ja Viimsi volikogu. «Vald annab ehitusloa, selles pole kahtlustki,» lisab Vahtra.

Viimsi valla elanikest, kes kogusid allkirju maatüki müümatajätmiseks, väites, et soovivad edaspidigi maatükil jalutamas käia, ei saa Vahtra aru. Kuni presidendi ostusoovini oli see üks must ja ropp koht, need allkirjakogujad ei suutnud maatükki korras hoida ja on nüüd selle vastu, et keegi ta korda teeb, nendib Vahtra.

Kui president seda soovib, võivad ehitustööd Rohuneemes alata juba sel suvel.