Põhikiri -- kas lihtsalt mingi paber

Enne 1995. a 1. septembrit asutatud ettevõtte kandmiseks äriregistrisse aktsiaseltsi või osaühinguna peab ettevõte viima põhikirja kooskõlla äriseadustiku nõuetega. Mõne ettevõtte omanikud suhtuvad selle dokumendi koostamisse täie tõsidusega, mõned aga, eelkõige ainuomanikud, on tihti rahul lihtsa ja pealiskaudse põhikirjaga, kus on kirjas ainult see, mille sätestamist seadus otseselt nõuab.

Selliste põhikirja «miinimumversioonide» kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. Äriseadustik sisaldab mitmeid dispositiivseid norme, st lubab sätestada asju põhikirjas teisiti kui seaduses on sätestatud. Juhul kui põhikirjas seda tehtud ei ole, rakenduvad seaduse sätted. Need ei tarvitse aga alati kõige paremini vastata iga omaniku huvidele. Näiteks aktsiaseltsi puhul, mille kõik aktsionärid elavad teatud välisriigis, oleks põhjendamatu jätta põhikirjas muutmata seaduse dispositiivset sätet, mille järgi viiakse aktsionäride üldkoosolek läbi aktsiaseltsi asukohas, st Eestis. Palju ebameeldivama üllatuse võib aktsionäridele tekitada aga see, kui kui üks aktsionäridest soovib oma nimelisi aktsiaid kolmandale isikule müüa ning ostuhimulised aktsionärid ei leia põhikirjast sätet aktsionäride ostueesõiguse kohta. Erinevalt osaühingust on aktsiaseltsi puhul kaasaktsionäridel kolmandatele isikutele võõrandatavate nimeliste aktsiate ostueesõigus ainult juhul, kui vastav säte sisaldub põhikirjas.

Eeltooduga seondub ka näiteks aktsiate koormamisele piirangute seadmine, mis on samuti jäetud põhikirja reguleerida. Vaatamata aktsiate ostueesõiguse sätestamisele põhikirjas võib kaasaktsionär teatud koormamisskeemide abiga neid ostueesõiguse kasutamisest kergesti loobuma panna ning võõrandada aktsiad soovitud isikule.