16. veebruar 1997
Jaga lugu:

Põhikiri -- kas lihtsalt mingi paber

Enne 1995. a 1. septembrit asutatud ettevõtte kandmiseks äriregistrisse aktsiaseltsi või osaühinguna peab ettevõte viima põhikirja kooskõlla äriseadustiku nõuetega. Mõne ettevõtte omanikud suhtuvad selle dokumendi koostamisse täie tõsidusega, mõned aga, eelkõige ainuomanikud, on tihti rahul lihtsa ja pealiskaudse põhikirjaga, kus on kirjas ainult see, mille sätestamist seadus otseselt nõuab.

Selliste põhikirja «miinimumversioonide» kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. Äriseadustik sisaldab mitmeid dispositiivseid norme, st lubab sätestada asju põhikirjas teisiti kui seaduses on sätestatud. Juhul kui põhikirjas seda tehtud ei ole, rakenduvad seaduse sätted. Need ei tarvitse aga alati kõige paremini vastata iga omaniku huvidele. Näiteks aktsiaseltsi puhul, mille kõik aktsionärid elavad teatud välisriigis, oleks põhjendamatu jätta põhikirjas muutmata seaduse dispositiivset sätet, mille järgi viiakse aktsionäride üldkoosolek läbi aktsiaseltsi asukohas, st Eestis. Palju ebameeldivama üllatuse võib aktsionäridele tekitada aga see, kui kui üks aktsionäridest soovib oma nimelisi aktsiaid kolmandale isikule müüa ning ostuhimulised aktsionärid ei leia põhikirjast sätet aktsionäride ostueesõiguse kohta. Erinevalt osaühingust on aktsiaseltsi puhul kaasaktsionäridel kolmandatele isikutele võõrandatavate nimeliste aktsiate ostueesõigus ainult juhul, kui vastav säte sisaldub põhikirjas.

Eeltooduga seondub ka näiteks aktsiate koormamisele piirangute seadmine, mis on samuti jäetud põhikirja reguleerida. Vaatamata aktsiate ostueesõiguse sätestamisele põhikirjas võib kaasaktsionär teatud koormamisskeemide abiga neid ostueesõiguse kasutamisest kergesti loobuma panna ning võõrandada aktsiad soovitud isikule.

Põhikirja «miinimumversiooni» puhul jäävad aktsiaseltsi aktsionärid ja osaühingu osanikud ilma ka õigusest tasuda aktsiate või osade eest mitterahalise sissemaksega, osaühingul pole aga õigust välja lasta osasid, mis ületavad nende nimiväärtust (ülekurss). Selliseid näiteid võib tuua veelgi.

Eriti tähtsaks võib põhikirja sisu osutuda ettevõttele, kellel on võim ja kontroll jagatud omanike ja juhtorganite või nende liikmete vahel. Põhikirjas sätestatava kvoorumi ja häälteenamuse nõudega ning ka esindusõiguse piirangutega on oma huvide paremaks kaitsmiseks võimalik üht-teist ära teha.

Seega peaks iga aktsionär või osanik olema huvitatud sellest, et just tema huvid ja võimalikud erisoovid saaksid põhikirja abil realiseeritud ning et põhikiri ei jätaks vaikides rakendusõigust sellistele seaduse dispositiivsetele sätetele, mis ei ole soovitud või mille sisust ei olda isegi teadlikud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum