Kõikide probleemide juured ei peitu tollis Vastukaja 13. veebruari Äripäevas ilmunud artiklile «Tööpäevad tolli ukse taga».

Teie artikkel toob välja probleemid tolli töös. Mitmega nendest võib jääda nõusse, kuid alljärgnevalt tahaks veidi selgitada, mida me oleme teinud nende lahendamiseks.

Tollieeskirjad on tõesti keerulised ja hullem veel, nad muutuvad ka edaspidi palju keerulisemaks. See asjaolu tekitab suuri probleeme ka tollile endale, kus näeme suurt vaeva, et õpetada oma töötajaid neid eeskirju tundma ja jälgima. Selle ülesande teevad raskemaks asjaolud, et tollis töötajad vahetuvad liiga kiiresti ja palk on väike.

Nüüd peamise juurde -- miks tollieeskirjad on keerukad. Nimelt on Eesti Vabariik Euroopa Liiduga sõlminud assotsieerumisleppe. Selle järgi oleme me kõik võtnud endale kohustuse seadustiku, sh eriti tollieeskirjade harmoniseerimise Euroopa Liidu eeskirjadega. Uskuge mind, eeskirjade keerukuselt oleme veel poolel teel.

Nii nagu artiklis tunnistatakse, on deklaratsiooni täitmine keerukas ja ka õppinud deklaratsiooni täitjad teevad selles vigu. Näiteks tuleb kõigile kaubanimetustele omistada üheksakohaline number vastavalt Eesti kaubanomenklatuurile. Deklaratsioonis tuleb kõik andmed kodeerida numbriteks, et andmeid oleks võimalik arvutiga töödelda. Deklaratsiooni täitmise eeskiri peab samuti olema kooskõlas Euroopa Liidus kehtivaga. Kodeerida tuleb kõik transpordivahendid, piiripunktid, valuutad, tehingud, tolliprotseduurid jne. Deklaratsioonil on ligi 60 erinevat lahtrit. Eksimine mõne lahtri täitmises võib deklarandile või riigile (sõltub kelle kasuks eksitakse) minna maksma miljoneid ja vea tegemine deklaratsioonis on tolliseaduse rikkumine, millele võivad järgneda karistused.

Tegelikult on deklaratsiooni täitmine lubatud kõigile. Aga sarnaselt autojuhtimisega tuleb sooritada eksam tolliametis ja saada deklaratsiooni täitja tunnistus.

Järjekorrad tollis peavad kaduma ja teenindamine peab olema kliendisõbralik. Praegu on tõesti nii, et tippkoormuse ajal tuleb järjekorras oodata tund või kaks, ja kui deklaratsiooni täitja on teinud vea ning ta peab selle parandama, siis ka rohkem.

Palju on küsitud, miks tolliametnik ei paranda ise viga deklaratsioonil, kui ta selle avastab. Asi on selles, et kui tolliametnik avastab vea deklaratsioonil, mis talle esitati, on juba tegemist tolliseaduse rikkumisega ja peaks tegema protokolli. Kui on näha, et viga ei ole tehtud pahatahtlikult, annab ta deklaratsiooni tagasi, lastes selle parandada ja lubab uuesti esitada. Juriidiliselt on tähtis esitamise moment -- seni kui deklaratsiooni pole esitatud, pole see tollidokument, kui aga esitati, muutub see dokumendiks ja deklarant vastutab sellel oleva info õigsuse eest.