Kiirtee viimane variant esitlusel

Tallinna--Tartu--Luhamaa kiirtee töörühma teisel koosolekul jaanuari keskel tehti maanteeameti tehnokeskusele ülesandeks panna kuu aja jooksul paika esialgne trassivalik. Täna esitab Kirotam kaardi, millel 1 cm vastab 100 meetrile looduses. «See pole sugugi lõplik variant,» rõhutab Kirotam. «Tõenäoliselt jätkame järgmiste variantide väljatöötamist, et neid seejärel omavahel võrrelda.»

«Reaalselt hinnates ei juhtu viie aasta jooksul midagi,» võtab asja rahulikult ASi NB peadirektori asetäitja Toomas Palu. «Selleks ajaks, kui uus tee ehitatakse, oleme jõudnud kindlasti investeeringud tasa teenida.» NB käes on ASi Adavere Bensiin aktsiate kontrollpakk. Üle aasta tagasi renoveeritud bensiinijaam Adaveres on praegu NB ainus tankla Tallinna-Tartu maantee ääres.

Uue trassi esialgse projekti kohaselt läheb kiirtee Adaverest mööda. Jõgeva maavalitsuse maamajandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa sõnul on Adaverre investeerinud ettevõtjad -- bensiinijaama, autoteeninduse, kaupluse omanikud -- tundnud uue trassi vastu huvi. «Kui sa jääd suurest teest kõrvale, läheb osa rahast sinust mööda,» võtab Aiaots ettevõtjate kartuse kokku ning toob näiteks Laeva asula, mis vaikselt hääbuvat.

Kokk ehitas 1987. aastal Tartust kuue kilomeetri kaugusele 200 meetrit maanteest eemale metsa sisse maja. Ta lasi oma naise vanaisa Aegviidus kasvava metsa ära hinnata ning üle kanda Tähtvere valda oma maja juurde. «Abikaasa kinnistu kanti registrisse aasta tagasi,» lisab Kokk. «Oleme vist ainsad maaomanikud Kärevere sillast Tartuni, kelle valdused jäävad tee laienduse alla.»

Kokk ütles, et teda kiirtee ei häiri. «Istutan maja ja tee vahele tihedamalt noori kuuski,» lubab Kokk.

Kraagi sõnul Tiksoja on raudtee ülesõidu lähedal maantee ääres ka mõnede õigustatud subjektide maa, kes pole veel maa omanikuks saanud. «Kui riik otsustab jätta maantee all oleva maa riigi omandusse, maksab ta õigustatud subjektile kompensatsiooni EVPdes,» selgitab Kraak. Kui riik sundvõõrandab omanikult maa, antakse omanikule kohene ja õiglane tasu. «Makstakse kehtiva turuhinna järgi ja sularahas. Milliseks kujuneb maa hind, ei oska keegi öelda.»

Järva maavalitsuse planeerimise ja ehituse osakonna juhataja Henn Sokk kinnitab, et trassiäärse maa hind pole veel kujunenud. «Maa turgki on tekkimata,» lisab Sokk. «Turust saab rääkida alles siis, kui on tehtud 10--15 ostu-müügitehingut.»

Harju maavalitsuse arenguosakonna asejuhataja Heino Alaniit peab oluliseks trassi kiiret mahamärkimist. «Kinnitatud trass muutub omavalitsustele aluseks maade tagastamisel,» räägib Alaniit. «Alles pärast trassi kinnitamist saavad omavalitsused hakata selgitama ja lahendama võimalikke maaga seotud probleeme.»

Kirotam vaidleb vastu ajakirjanduses leivnud väitele, justkui hoiaksid töögrupi projekteerijad kaardimaterjali salajas, et välistada trassi alla jääva maaga võimalikke korruptiivseid tehinguid. «Salajas ei saa ega tohi trassi hoida,» räägib Kirotam. «Planeerimisehituse seaduses on öeldud, millised planeeringud mis staadiumis tuleb avalikustada.»

Maaga hangeldamisse Kirotam ei usu. «Seda ei saa praegu olla, sest trass pole paigas,» põhjendab ta. «Ja kui trass on valitud, saavad kohalikud omavalitsused suunata protsessi nii, et hangeldamist ei tekiks.» Küll aga möönab Kirotam, et tänu kiirteele tõuseb selle ääres oleva maa väärtus.

Kirotame andmeil on praegu Tallinnast Tartusse 185 kilomeetrit, uue trassi esialgse variandi kohaselt 180 kilomeetrit. Linnulennult on Tallinnast Tartuni 164 kiolmeetrit. «Meie praeguse nägemuse kohaselt tuleb neljarealine tee ehitada Tallinnast Reolani,» lisab Kirotam. Tallinnast Luhamaa piiripunktini on 289 kilomeetrit.

Spetsialistide hinnanguil läheb kiirtee üks kilomeeter maksma miljon USA dollarit. Kirotame andmeil ehitati Soomes meie plaanitavaga enam-vähem sama pikka kiirteed 15 aastat.

Tartu maavanem Jaan Õunapuu on kindel, et kiirtee ehitatakse kunagi valmis. «See on Eesti riigi püsimajäämise küsimus,» rõhutab Õunapuu. Õunapuu sõnul hakkas ta kiirtee töörühma vedama seetõttu, et Tallinnast eemal on sellele regionaalpoliitiliselt olulisele projektile lihtsam ühiskondlikku survet avaldada. «Oluline, et ettevalmistustööd ei segaks poliitiline kemplemine,» sõnab Õunapuu.