3 märts 1997

EVP-laenu raha otsakorral

Eluasemefondi direktor Jüri Lukas selgitas, et kõigile kolmele EVP-laenu väljastavale pangale andis fond stardirahaks kuus miljonit krooni. Tänaseks on Ühispank ja ERA Pank saanud taotluse alusel juurde kumbki 12 miljonit ning sama õigus on ka Forekspangal.

«Forekspangalt veel taotlust ei ole,» ütles Lukas eile. «Kui see tuleb, on EVP-laenu raha fondis sisuliselt otsas.»

Seaduse järgi läheb eluasemefondi veerand riigivara erastamisest laekuvast rahast, millest 60 protsenti tuleb anda EVP-laenude katteks. Lukase sõnul on rahandusministeerium prognoosinud, et riigivara erastamisest saab fond kahe ja poole aastaga 200--250 miljonit krooni, millest EVP-laenudele läheks vastavalt 120--150 miljonit.

«Loomulikult tahavad tagastatud majade üürnikud laenu võimalikult kiiresti ning neid ei huvita jutud paarist-kolmest aastast,» märkis Lukas. «Laekumised fondi on sel aastal aga väiksemad kui mullu.»

Lukas avaldas arvamust, et eeskätt pärsib laekumisi valitsuse poolt ettevõtetele tagasiulatuva jõuga antud võimalus tasuda erastamise järelmaksu EVPdes. Kui raha juurdevool märgatavalt ei suurene, võib eluasemefondi nõukogu teha märtsi lõpus valitsusele ettepaneku eraldada EVP-laenudeks rohkem kui 60 protsenti laenuressursist, märkis Lukas.

«Argumendid peavad muidugi väga kaalukad olema, sest proportsiooni muutmine toimuks kohalike omavalitsuste ja omanike arvel,» sõnas Lukas.

Valitsuse määruse järgi läheb 20 protsenti eluasemefondi rahast kohalikele omavalitsustele tagastatavate majade üürnikele üüripindade ehitamiseks, renoveerimiseks ja ostmiseks, 20 protsenti aga õigusjärgsetele omanikele tagastatud elamute renoveerimiseks.

Hetkel kuum