Metsaamet kompromissiotsingul

«Läksime metsaametiga raksu, sest nemad püüdsid vältida metsa müügi pikaajalisi lepinguid,» ütles majandusministri nõunik Andres Pajuste. Tema sõnul on majandusministeeriumi seisukoht, et oleks võimalik sõlmida metsa kasutamise pikaajalisi lepinguid nii suurtöötlejate kui ka väiketööstusega. «Metsaamet lubab aga pikaajalisi lepinguid kõigile välisinvestoritele,» sõnas Pajuste.

Seni müüs metsaamet riigi metsa valdavalt avaliku enampakkumisega. Metsaamet sõlmis ka pikaajalisi majanduslepinguid, millega kasvava metsa ostnud firma sai ka lankide ülestöötamise õiguse. Esialgu viieks aastaks, puidu hinna languse järel lühemaks ajaks sõlmitud lepingutele oli õigus firmadel, mille aktsiatest vähemalt pool oli Eestis registreeritud omaniku valduses. Selleks aastaks on majanduslepinguid sõlmitud 156 000 tm kasvava metsa raiumiseks.

Uues metsa müügi korras on loobutud kodumaise kapitali eelistamisest. Metsaameti peadirektor Andres Talijärv vastas, et ametil on raske selgitada, milline kohalik töötleja metsa ostmisel eelisolukorras peaks olema. «Ka majandusministeerium saab aru, et tulevik on suurtel töötlejail,» lisas ta. Majandusministeeriumi viimases ettepanekus on kirjas, et Eestis puitu töötlevad ettevõtted saavad riigimetsas ülestöötatud metsamaterjali osta eelisolukorras.