14. aprill 1997
Jaga lugu:

Osa raha pensionifondi?

Igal juhul tuleb raha aku-muleerida pensionifondi. Et mitte rääkida solidaarsuskindlustusest kui ainuvõimalikust liigist Eestis.

Selge, et mingi osa solidaarsusest tuleb jagada. Iseküsimus, kui suur see peab olema. Praegusel pensionäril jääb võimalus ainult solidaarsusfondist saada. Aga noortele tuleb luua võimalus pensionipõlveks raha koguda. Tuleb vastav süsteem rakendada. Vabatahtlikult või kohustuslikult, see on maitseküsimus. Osa oma sissetulekutest peaks panema pensionifondidesse.

Kogemusi on maailmast palju võtta, nii et ega jalgratast leiutada ei ole vaja. Tähtis on võtta vastu põhimõtteline otsus, et hakkame nii tegema.

Senine kord -- täna kõr-vale pandud raha süüakse kohe ka ära -- on iseenesest pankrotile määratud. Töötajat see süsteem ei motiveeri. Inimest huvitaks rohkem see, et kui ma panen oma raha arvele, siis ma saan igal hetkel vaadata, palju mul on vanaduspäevadeks kogunenud.

Teine positiivne punkt omaalgatuslikul süsteemil on see, et suureneb oluliselt säästude hulk majanduses tervikuna ja tekib pikaajalist raha, mille puudumise üle paljud ettevõtjad on kurtnud. Pensionifondid on tavaliselt maailmas ühed suuremad ettevõtete omandajad ja projektide finantseerijad.

Miks pensionireform valmis ei saa, on selge igale mõtlevale inimesele. Poliitikud on lubanud, et pärast pensioniseaduse vastuvõtmist läheb kõigi pensionäride elu heaks. Praeguses majanduslikus olukorras ta lihtsalt ei saa palju paremaks minna, kuivõrd meie keskmine pension Eesti keskmisest palgast moodustabki peaaegu Euroopa riikliku pensioni. Vanaduspõlve kindlustamiseks on tõepoolest üks väga hea koht pensionifond, aga neid Eestis täna veel ei ole, isegi seadusandlikku baasi nende jaoks ei ole. Inimestele, kes põhisissetuleku saavad palgast, on pensionifond kindlasti sellepärast hea, et nende jaoks on maailmas tavaliselt kehtestatud oluliselt konservatiivsemad investeerimisreeglid kui ühele tavalisele ettevõttele.

Aga inimesed, kellel on mingeid suuremaid sissetulekuid kui ainult palk, võivad muidugi oma sääste investeerida mitmesse kohta. Vaevalt neil nii suured riskid on.

Aga see on selge, et kui inimene tahab pensionile jäädes säilitada oma endist elatustaset, siis tal peab olema elu jooksul riiklikule pensionile mingisugused muud lisapensionivormid kõrvale ostetud. Ka Euroopas on nii.

Sellel pole minu arust suurt tähtust, kas pensionifondid on riiklikud või erakätes. Eestlases ja ka minus tekitab teatavas mõttes pisut õudust kõik, mis on seotud mõistega «riiklik», kui vaadata kasvõi riigieelarve vahendite kasutamise otstarbekust, aga põhiküsimus on selles, milline on see seadusandlus, kui mõistlikult konservatiivne ta on, millised on riiklikud garantiid, kui fondidega midagi juhtub. See on Eestis veel läbi töötamata. Et ei oleks liiga suuri riskikontsentratsioone raha investeerimisel. Samal ajal peavad nad ikkagi teatava mõistliku tasemega pidevalt juurde teenima.

Jaga lugu:
Hetkel kuum