Rahapesu välisfirmade kaudu

Vene maffia mõjutab Saksa ettevõtteid looma ühisfirmasid ja kasutab neid siis ära rahapesuks ning Euroopa Liidult investeeringute hankimiseks, kirjutab Saksa Handelsblatt.

Näiteks Ida-Saksamaal Halles asuvat masinatööstusfirmat külastas vene ettevõtja, kes väitis, et tal on Peterburi lähedal samalaadne firma, ja pakkus ühisfirma loomist. Kui saksa firmaomanik keeldus, andis venelane talle kimbu pabereid, kus olid kirjas Saksa firma pangaoperatsioonid ja maksupettused. Seejärel hakkas Saksa firma arvele kogu Venemaalt tulvama miljoneid dollareid, mida kasutati ostu- ja müügitehinguteks. Lõpuks sai sakslane aru, et tema firmast on kujunenud rahapesu ja Brüsselist toetuste väljapumpamise koht.

Saksa politsei kinnituse kohaselt on see tüüpjuhtum, kuidas vene või mõni muu idaeuroopa kuritegelik rühmitus vallutab Saksa firma seestpoolt.

Sakslased on tähele pannud, et Berliin on saanud ida ja lääne kuritegevuse sõlmpunktiks. Handelsblatti andmetel on seal venelaste kontrolli all umbes 350 GmbH-tüüpi firmat, mille kapital ulatub kõige rohkem 50 000 Saksa margani. Nende tegevusvaldkonnad on eksport, import, turism, koolitus ja hasartmängud.

Stockholmi maakonnas on vaatluse alla võetud 500 firmat, mille taga on vene või balti hämar kapital. Kriminaalpolitseinik Björn Jansson väidab, et areng on murettekitav ning et poliitikud ei ole mõistnud selle probleemi sügavust.

Kolmeliikmeline uurimisgrupp on jõudnud järeldusele, et nende 500 firma taga on endise NSV Liidu aladega seotud kuritegelike rühmituste majandushuvid. Nende Rootsi firmade juhatusse kuulub võõrriikide kodanikke ning nende tegevusvaldkonnad on kinnisvara aktsiaäri, ärikonsultatsioonid ning nafta, mineraalide, kulla, autode ja antiikesemete import-eksport. Kuid osa venelaste ja baltlastega seotud firmade fassaadi käib hoopis teistlaadne tegevus, selgitab Jansson.

Selgub, et Stockholm on kujunenud populaarseks rahapesukohaks. Samuti käib seal autode ja paatide varastamine ja eksportimine, sooritatakse käibemaksupettusi ning tegeldakse väljapressimisega. Eelmisel aastal õnnetus Rootsi politseil kätte saada 58 varastatud sõidukit, mille väärtus on 15 miljonit krooni.

Soome kriminaalpolitsei uurija Kauko Aaltomaa sõnul on ka Soomes kuuldusi ühisfirmade kasutamisest kuritegelikul otstarbel, kuid nende kuulduste tõestamine on osutunud raskeks. Kui kuritegeliku plaaniga isikutel on õnnestunud firmasse pääseda, saavad nad enamasti firma oma kontrolli alla ja sellisel juhul süüdistust ei esitata. KL-DI-ÄP