• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 08.05.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Metsa müügi kord läheb sel kuul valitsusse

Metsatööstuse liidu liikmed näevad ohtu, et metsa müügi korra kinnitamise järel taastub riiklik metsa ülestöötamise süsteem, mis 1992. aastal erastati, rääkis liidu tegevdirektor Antti Pae. Tema väitel on ohu allikas riigimetskonnale antav õigus raielanke üles töötatada või valida ülestöötaja. «Loodavast riigimetsade majandamise organisatsioonist kardame monopolistlikku turuvälist konkurenti, kelle käes on pool toormest,» ütles Pae.
Pae sõnul võib monopoolne müüja tekitada hinna kruvimisega absurdseid pakkumisi. «Sellist olukorda ei oleks aga, kui on turul palju müüjaid,» tõdes ta. Vastuolu on tema väitel sisse kirjutatud juba kevadel valitsuses heaks kiidetud metsapoliitikasse, kus on kinnitatud riigimetsade majandamise organisatsiooni tegevus turumajanduse reeglite järgi, aga müügi korraga antakse talle eriõigused.
«Ei ole nõus monopoli tekke väitega,» vastas metsaameti metsanduse arengu programmi koordinaator Andres Onemar. Tema sõnul tegelevad metsamaterjali müügiga plaani kohaselt kõik tasandid alates metskonnast kuni metsaametini välja. «Tahame funktsioonide lahutamisega jõuda sinnamaani, et võrrelda riigi süsteemi eravarustajaga,» märkis Onemar.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui tegevus ei ole efektiivne, siis me ise ka metsa ei raiu, ütles ta. «Aga me istume pähe metskondadele ja kui nad ei ole konkurentsivõimelised, siis jäävad lepingulised metsavarujad,» kommenteeris Onemar.
Metsatööstuse jaoks on uue korra hea pool, et vajaliku koguse puitu saab nüüd ühelt ettevõttelt, märkis ASi MoDo Mets tegevdirektor Erkki Unn. «Hirm on aga selle ees, et kui kaob konkurents, ei pruugi nad enam kõige efektiivsemalt majandada,» täiendas ta. «Praktikud on arvamusel, et kulud suurenevad, sest teede ääred on puhtaks raiutud,» ütles Unn. «Aga mine kaks kilomeetrit metsa sisse, seal on kõik raiumata.»
Kasvava metsa müügi asendamine ülestöötatud metsamaterjali müügiga toob suurema tulu müügihinnas. Riigi tulu aga pärast kulude mahaarvamist kokkuvõttes väheneb, teatas Antti Pae. Metsaamet tema väitel mingeid arvutusi esitanud ei ole.
Metsamaterjali turuhind ja riigi tulu metsa müügist ei tohiks küll muutuda, vastas metsaameti nõunik Aarne Liiders. «Ainuke tulu on see, et riik organiseerib rohkem metsa ülestöötamist ja alamad saavad tööd,» nimetas ta. «Ja müük on kontrolli all,» lisas Liiders.
Üleeile jõudsid metsaamet ja majandusministeerium Andres Onemari teatel kokkuleppele metsamaterjali müügi korra põhimõtetes, mille järel läheb dokument ministeeriumide kooskõlastusringile. Metsaameti ja majandusministeeriumi erimeelsuse põhjustas küsimus, kuidas tagada toorainega eeskätt kohalik tööstus.
«Kodumaist monopoli ka tekitada ei saa, aga loomulikult pakutakse metsamaterjali esmajoones saeveskitele,» kommenteeris Aarne Liiders.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele