Kui tegevus ei ole efektiivne, siis me ise ka metsa ei raiu, ütles ta. «Aga me istume pähe metskondadele ja kui nad ei ole konkurentsivõimelised, siis jäävad lepingulised metsavarujad,» kommenteeris Onemar.
Metsatööstuse jaoks on uue korra hea pool, et vajaliku koguse puitu saab nüüd ühelt ettevõttelt, märkis ASi MoDo Mets tegevdirektor Erkki Unn. «Hirm on aga selle ees, et kui kaob konkurents, ei pruugi nad enam kõige efektiivsemalt majandada,» täiendas ta. «Praktikud on arvamusel, et kulud suurenevad, sest teede ääred on puhtaks raiutud,» ütles Unn. «Aga mine kaks kilomeetrit metsa sisse, seal on kõik raiumata.»
Kasvava metsa müügi asendamine ülestöötatud metsamaterjali müügiga toob suurema tulu müügihinnas. Riigi tulu aga pärast kulude mahaarvamist kokkuvõttes väheneb, teatas Antti Pae. Metsaamet tema väitel mingeid arvutusi esitanud ei ole.
Metsamaterjali turuhind ja riigi tulu metsa müügist ei tohiks küll muutuda, vastas metsaameti nõunik Aarne Liiders. «Ainuke tulu on see, et riik organiseerib rohkem metsa ülestöötamist ja alamad saavad tööd,» nimetas ta. «Ja müük on kontrolli all,» lisas Liiders.
Üleeile jõudsid metsaamet ja majandusministeerium Andres Onemari teatel kokkuleppele metsamaterjali müügi korra põhimõtetes, mille järel läheb dokument ministeeriumide kooskõlastusringile. Metsaameti ja majandusministeeriumi erimeelsuse põhjustas küsimus, kuidas tagada toorainega eeskätt kohalik tööstus.
«Kodumaist monopoli ka tekitada ei saa, aga loomulikult pakutakse metsamaterjali esmajoones saeveskitele,» kommenteeris Aarne Liiders.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini