• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lekto hakkab tootma pektiini

    Lekto pankrotihaldur Tiina Mitt teatas, et pektiinitootmisest huvitatud firma nime saab ta avalikustada selle nädala keskel, kui on äriplaani tutvustanud kolmapäeval Lekto võlausaldajate üldkoosolekul.
    Pektiin on taimne polüsahhariid, mis tarretab puuvilja- või marjakeedise. Mitt kinnitas, et selle järele on suur nõudlus nii Eestis kui välismaal.
    Äriplaani kohaselt saab pektiinitootja 18% Lektost. Ta tasub selle eest umbes miljoni krooni eest pankrotimenetluse kulusid. Tootmise arendamisse investeeritavad 16 miljonit krooni laenatakse osaliselt ühest Eesti pangast.
    Miti sõnul tasub pektiini tootmise projekt end kahe aastaga. Peale karastusjoogitootja hakkab osanikuks Moskva professor Golubev, kelle tehnoloogia järgi pektiinitootmine Valgamaal käivitatakse.
    Tiina Mitt rääkis, et eellepingud pektiini põhitooraine, pressitud õunajäätmete tarnimiseks Eestisse on sõlmitud Läti Pauska veinitehasega, eelleping on sõlmitud ka ühe Leedu veinitehasega. «Pauska soovib samas osta ära mahla, mis jääb järele siinsetest õuntest valmistatud pektiini puhul,» lausus Mitt. Edaspidi on pektiini kavas tootma hakata ka Hollandist imporditud tsitrusviljade kestadest.
    Võlausaldajad pektiinitootmisest mingit kasu ei saa, küll on neil võimalus asuda oma võlanõudega tulevikus kavandatava kartulitöötlemistehase aktsionäriks, mis hakkab hõivama ülejäänud osa endisest Lektost.
    «Praegu on seis selline, et mul on otsa lõppenud kõik raha, et jätkata pankrotimenetlust,» põhjendab kaks ja pool aastat Lekto pankrotti vedanud Mitt tootmise alustamise vajadust. «Müüme keskeltläbi iga kuu 10 000--15 000 krooni eest vara ja kohe on see otsas.»
    Vahepeal oli kaalumisel leida kartulitöötlemisprojekti rahastaja Hollandi valitsuse abil. Viimane on otsust kogu aeg edasi lükanud, tuues viimaseks põhjuseks kahtlused Eesti kartuli kvaliteedi kohta.
    Hollandis asuv Euroopa Liidu abiraha fond EMDA instituut on andnud nõusoleku võtta Valga regiooni ja selle hulgas Lekto arengukava koostamine ja nõustamine enda kanda. Lekto puhul on esialgu plaanis taotleda tuhat ECUd (15 000 krooni) selle äriplaani tegemisega ja riski hindamisega.
    Nädalavahetusel lahkus Tallinnast EMDA instituudi president Piet Jan IJben. Ta kohtus nii põllumajandusministeeriumi juhtkonnaga kui regionaalminister Peep Aruga.
    IJbeni sõnul tuleb ta Eestisse tagasi augusti alguses ja veedab mõned päevad Valgamaal, et saada taustainfot põhiprobleemide kohta ja teha plaan, millest alustada.
    EMDA keskendub keskmistele ja väikestele ettevõtetele ja pakub lisaks majanduslikule abile kompleksset arengukava koostamist. Lisaks Lektole on EMDA huvi tundnud Rakvere lihatööstuse ja Kalevi vastu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.