Lekto pankrotihaldur Tiina Mitt teatas, et pektiinitootmisest huvitatud firma nime saab ta avalikustada selle nädala keskel, kui on äriplaani tutvustanud kolmapäeval Lekto võlausaldajate üldkoosolekul.

Pektiin on taimne polüsahhariid, mis tarretab puuvilja- või marjakeedise. Mitt kinnitas, et selle järele on suur nõudlus nii Eestis kui välismaal.

Äriplaani kohaselt saab pektiinitootja 18% Lektost. Ta tasub selle eest umbes miljoni krooni eest pankrotimenetluse kulusid. Tootmise arendamisse investeeritavad 16 miljonit krooni laenatakse osaliselt ühest Eesti pangast.

Miti sõnul tasub pektiini tootmise projekt end kahe aastaga. Peale karastusjoogitootja hakkab osanikuks Moskva professor Golubev, kelle tehnoloogia järgi pektiinitootmine Valgamaal käivitatakse.

Tiina Mitt rääkis, et eellepingud pektiini põhitooraine, pressitud õunajäätmete tarnimiseks Eestisse on sõlmitud Läti Pauska veinitehasega, eelleping on sõlmitud ka ühe Leedu veinitehasega. «Pauska soovib samas osta ära mahla, mis jääb järele siinsetest õuntest valmistatud pektiini puhul,» lausus Mitt. Edaspidi on pektiini kavas tootma hakata ka Hollandist imporditud tsitrusviljade kestadest.

Võlausaldajad pektiinitootmisest mingit kasu ei saa, küll on neil võimalus asuda oma võlanõudega tulevikus kavandatava kartulitöötlemistehase aktsionäriks, mis hakkab hõivama ülejäänud osa endisest Lektost.

«Praegu on seis selline, et mul on otsa lõppenud kõik raha, et jätkata pankrotimenetlust,» põhjendab kaks ja pool aastat Lekto pankrotti vedanud Mitt tootmise alustamise vajadust. «Müüme keskeltläbi iga kuu 10 000--15 000 krooni eest vara ja kohe on see otsas.»

Vahepeal oli kaalumisel leida kartulitöötlemisprojekti rahastaja Hollandi valitsuse abil. Viimane on otsust kogu aeg edasi lükanud, tuues viimaseks põhjuseks kahtlused Eesti kartuli kvaliteedi kohta.

Hollandis asuv Euroopa Liidu abiraha fond EMDA instituut on andnud nõusoleku võtta Valga regiooni ja selle hulgas Lekto arengukava koostamine ja nõustamine enda kanda. Lekto puhul on esialgu plaanis taotleda tuhat ECUd (15 000 krooni) selle äriplaani tegemisega ja riski hindamisega.

Nädalavahetusel lahkus Tallinnast EMDA instituudi president Piet Jan IJben. Ta kohtus nii põllumajandusministeeriumi juhtkonnaga kui regionaalminister Peep Aruga.

IJbeni sõnul tuleb ta Eestisse tagasi augusti alguses ja veedab mõned päevad Valgamaal, et saada taustainfot põhiprobleemide kohta ja teha plaan, millest alustada.

EMDA keskendub keskmistele ja väikestele ettevõtetele ja pakub lisaks majanduslikule abile kompleksset arengukava koostamist. Lisaks Lektole on EMDA huvi tundnud Rakvere lihatööstuse ja Kalevi vastu.