ELi põllumajandusvolinik rõhutas koolituse tähtsust

Neljapäeval ja reedel Eestis viibinud ning siinset poliitilist valmisolekut Euroopa Liiduga ühinemiseks uurinud Franz Fischler märkis, et kui Euroopa Liidus on töövõimelisest elanikkonnast põllumajandusliku tootmisega seotud viis protsenti inimestest, kes annavad oma riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) keskmiselt 1,5 protsenti, siis Eestis on põllumajanduse osatähtsus SKTs 8 protsenti.

Põllumajandusliku tootmisega on Eestis seotud seitse protsenti töövõimelistest elanikest.

Euroopa Liidu voliniku sõnul võib Eesti suhtarve pidada heaks.

Eesti põllumajandusministeeriumi arendusnõunik Ants Laansalu ütles, et Franz Fischleri märkustes polnud asjaosalistele palju uut. Olulisemaks võib neist pidada aga koolituse osatähtsuse rõhutamist ja maaelu tasakaalustamise vajadust, märkis Laansalu.

«Mina isiklikult sain kinnitust selles osas, et Euroopa Liit ei suru meile midagi peale, vaid ootab meie initsiatiivi,» ütles Laansalu.

«Bürokraatide keeles tähendab Euroopa Liidu Phare programm seda, et rahastatakse kõiki projekte, mida Eesti esitab,» lisas ta.

Eesti kui Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistesse astuva riigi peamiste kohustuste ja vajadustena nimetas Franz Fischler juhtimisstruktuuride tugevdamist ja enam investeeringuid infrastruktuuridesse.

«Me peame kaitsma ja edendama maaelu ja põllumajanduse erinevaid funktsioone tänase ja tuleva põlvkonna heaks,» lausus Fischler.

Nelja peamise aspektina, millele Euroopa Liitu pürgivad riigid peaksid suuna võtma, nimetas Fischler peale koolituse põllumajanduse infrastruktuuri ümberkujundamist, toiduainetööstuse moderniseerimist, riskide analüüsi ja veterinaarstandardite tõstmist.