Saksa liidupanga peaanalüütik Otmar Issing ütles, et pank on mures marga järsu kukkumise pärast ja vaidlustas seisukoha, et Saksa majandus on intressimäärade tõstmiseks liiga nõrk.

Issing rõhutas, et dollari kursi tõus ei too vältimatult kaasa muudatusi keskpanga monetaarpoliitikas, kuna dollari kursi ja monetaarpoliitika otsuste vahel pole otsest seost, ütles ta. Sellele vaatamata vallandasid Issingi kommentaarid finantsturgudel oletused, et liidupank võib karmistada rahapoliitikat, mis tähendaks Saksa intressimäärade viieaastase languse lõppu.

Teisipäeval murdis dollar läbi 1,88 marga piiri ning kerkis kolmapäeval pärast Saksamaa juulikuu töötusnäitajate avaldamist 1,8880 margani. Aasta algusest peale on dollar tugevnenud marga suhtes 22%.

Statistikast ilmneb, et juulis kasvas Saksa töötus rekordilise 11,4 protsendini (juunis 11%) ning et majanduskasv ei ole hoogustunud. Kokku on tööta 4,4 miljonit inimest ehk 440 000 võrra rohkem kui mullu samal ajal. Ühtlasi tähendab see, et riigikassa kulud kasvavad ja tulud kahanevad ning eelarvedefitsiit paisub.

Eriti hull on olukord Ida-Saksamaal, kus majanduslangus jätkub ning tööta on 1,37 miljonit inimest ehk 18,1% tööjõust.

Valitsuse pressiesindaja Peter Hausmann teatas, et marga suur nõrgenemine on spekulatsioon ning et valitsusel pole kavas sekkuda. Kuid paljud analüütikud ja nende hulgas Saksa prognoosiinstituut (IFO) leiavad, et keskpank peab varsti sekkuma.

?veitsi panga Credit Suisse analüütik on aga seisukohal, et liidupank peaks laskma margal veelgi langeda, sest inflatsiooniohtu ei ole. Oleks hullumeelsus tõsta intresse, kui töötus on üle 10%.

On näha, et turg usub president Bill Clintoni majanduspoliitikasse, kuid samal ajal ei ole kindel, et Saksa valitsus suudab lahendada näiteks eelarveprobleemi. Järelikult tuleb tulevane rahaliit lõdvem kui Saksamaa plaanitses. Kuna rahaliidu põhiosalistel Saksamaal ja Prantsusmaal on raskusi kriteeriumide täitmisega ning turg ei usu, et nad suudavad kiiresti oma majanduse olukorda parandada, siis ongi mark ja frank praegu nõrgad.

IFO prognoosib, et selle aasta eelarvedefitsiit moodustab 3,3% sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja mitte loodetud 3%.

Saksamaa SKT selle aasta kasvuks ennustas IFO 2,25% ja 1998. a 2,75%. Kasvu põhitoetajaks jääb eksport, mida soodustab nõrk mark. Ehkki monetaartingimused on soodsad, hoiatab IFO, et mark võib sattuda surve alla ja liidupank on sunnitud tõstma intressimäärasid, et vältida inflatsiooni kasvu. REUTER-BNS-DI-FT-ÄP