• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks on eelarve ülejääki vaja?

    Majanduse areng ei ole lineaarne, vaid on tsükliline. Ning kui sa tõusufaasis ei näe ette, et tõusule mingil ajal, olgu siis 3, 5 või 15 aasta pärast järgneb langus, siis võib juhtuda nii, nagu praegu Kagu-Aasias.
    Eesti momendil normaalselt arenev majandus ei vaja vapustusi, vaid vajab stabiilsust kõige rohkem. Eelarve ülejääk ongi üks võimalus seda saavutada. Loomulikult see ei ole piisav, kuid see on üks riigi käes olevatest põhivõimalustest.
    Ülejääk vähendab raha pakkumist ja selle kaudu jahutab maha keemistemperatuuri lähedal olevat majanduskliimat.
    Ülejäägi suurus oleks ehk alla saja miljoni krooni. Liiatigi seda ei ole isegi vaja täiesti kasutamata jätta, vaid paari aasta pärast hakkab meil võlgade tagasimaksmise periood. See tagasimaksmise jagunemine on aastate lõikes ebaühtlane ja minu arvates oleks õigem püüda mõnda rasket võlgade tasumise aastat leevendada. Kas siis säästa või, kui võimalik, laenajaga kokku leppida, et tasume osa laenust enne tähtaega.
    Eelarve ülejääk ei tohi tähendada maksude tõstmist. See peab olema ikka päris ehtne kokkuhoid, mis tähendab inimesele eeskätt seda, et hinnad on stabiilsemad, kui nad muidu oleksid, Eesti kaupade konkurentsivõime ei halvene nii kiiresti, kui ta vastasel juhul oleks halvenenud, töökohti kriitilistes harudes ei kao ning arenevates harudes tõenäoliselt tekib juurde.
    Arvan, et avalikus sekto-ris üldse, kaasa arvatud siis ka riigikuludes, oleks vaja tegelikult rohkem säästa. Riigieelarve väike ülejääk surub kindlasti neid struktuure säästmisele, kes eelarvest ülalpidamist saavad. See idee on mõistlik idee.
    Säästmine on muidugi ääretult oluline mitte ainult riigieelarve poole pealt ja nende avalik-õiguslike struktuuride poole pealt, mida sealt finantseeritakse, vaid näiteks ka inimeste osas. Ja siin on hoopis teine muusika: arvatavasti oleks vaja ka meie maksuseadusi niimoodi sättida, mis samuti stimuleeriks säästma.
    Inimestele ei tooks ülejäägiga eelarve minu arvates midagi katastroofilist kaasa. Ega see ei tähenda, et Eesti eelarve ei kasva nendes mahtudes, mida rahandusministeerium meil täna planeerinud on. Lihtsalt arvestuslikku raha laekuks rohkem, kui selle kasvu jaoks, mis meie makromajanduslike näitajate alusel tuleb, vaja on. Ja ei oleks tark seda head majanduslikku situatsiooni ja järelikult ka head riigitulude laekumist avansseerida kuludesse.
    Mõistlikum on see siiski säästa ja jätta reservi. Esialgu peaks ta olema kindlasti reservis, ju ta pandaks kuskile teenima ja väärtust kasvatama. Tulevikus võib ta näiteks Eesti riigi valuutareservide suurendamisse suunata või sellest võib ju tekkida mingisugune garantiikapitali alge pensionifondile ja pensionikindlustuseks, võimalusi on palju.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

ERIALi juhtfiguuri kaitsja: kahtlustus ei ole lõplik tõde, riigi sõna meedias ei saa olla lõpmatuseni vaba
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
November tõi 13 aasta suurima hinnatõusu
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Swedbank tunnetab tarbija niigi tugeva kindlustunde kasvu
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.