Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks on eelarve ülejääki vaja?

    Majanduse areng ei ole lineaarne, vaid on tsükliline. Ning kui sa tõusufaasis ei näe ette, et tõusule mingil ajal, olgu siis 3, 5 või 15 aasta pärast järgneb langus, siis võib juhtuda nii, nagu praegu Kagu-Aasias.
    Eesti momendil normaalselt arenev majandus ei vaja vapustusi, vaid vajab stabiilsust kõige rohkem. Eelarve ülejääk ongi üks võimalus seda saavutada. Loomulikult see ei ole piisav, kuid see on üks riigi käes olevatest põhivõimalustest.
    Ülejääk vähendab raha pakkumist ja selle kaudu jahutab maha keemistemperatuuri lähedal olevat majanduskliimat.
    Ülejäägi suurus oleks ehk alla saja miljoni krooni. Liiatigi seda ei ole isegi vaja täiesti kasutamata jätta, vaid paari aasta pärast hakkab meil võlgade tagasimaksmise periood. See tagasimaksmise jagunemine on aastate lõikes ebaühtlane ja minu arvates oleks õigem püüda mõnda rasket võlgade tasumise aastat leevendada. Kas siis säästa või, kui võimalik, laenajaga kokku leppida, et tasume osa laenust enne tähtaega.
    Eelarve ülejääk ei tohi tähendada maksude tõstmist. See peab olema ikka päris ehtne kokkuhoid, mis tähendab inimesele eeskätt seda, et hinnad on stabiilsemad, kui nad muidu oleksid, Eesti kaupade konkurentsivõime ei halvene nii kiiresti, kui ta vastasel juhul oleks halvenenud, töökohti kriitilistes harudes ei kao ning arenevates harudes tõenäoliselt tekib juurde.
    Arvan, et avalikus sekto-ris üldse, kaasa arvatud siis ka riigikuludes, oleks vaja tegelikult rohkem säästa. Riigieelarve väike ülejääk surub kindlasti neid struktuure säästmisele, kes eelarvest ülalpidamist saavad. See idee on mõistlik idee.
    Säästmine on muidugi ääretult oluline mitte ainult riigieelarve poole pealt ja nende avalik-õiguslike struktuuride poole pealt, mida sealt finantseeritakse, vaid näiteks ka inimeste osas. Ja siin on hoopis teine muusika: arvatavasti oleks vaja ka meie maksuseadusi niimoodi sättida, mis samuti stimuleeriks säästma.
    Inimestele ei tooks ülejäägiga eelarve minu arvates midagi katastroofilist kaasa. Ega see ei tähenda, et Eesti eelarve ei kasva nendes mahtudes, mida rahandusministeerium meil täna planeerinud on. Lihtsalt arvestuslikku raha laekuks rohkem, kui selle kasvu jaoks, mis meie makromajanduslike näitajate alusel tuleb, vaja on. Ja ei oleks tark seda head majanduslikku situatsiooni ja järelikult ka head riigitulude laekumist avansseerida kuludesse.
    Mõistlikum on see siiski säästa ja jätta reservi. Esialgu peaks ta olema kindlasti reservis, ju ta pandaks kuskile teenima ja väärtust kasvatama. Tulevikus võib ta näiteks Eesti riigi valuutareservide suurendamisse suunata või sellest võib ju tekkida mingisugune garantiikapitali alge pensionifondile ja pensionikindlustuseks, võimalusi on palju.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.