• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kiirelt edasi

    Viimased majanduskasvu näitajad viitavad selgelt, et Eesti on majanduslikult üks kiiremini arenevaid riike maailmas. Kui meil õnnestub selline arengutempo säilitada, siis oleme juba nelja-viie aasta pärast oma jõukuselt arenenud riikidel järel. Niisugune võiks meie kõigi eesmärk ollagi.
    Paraku hoiatavad analüütikud ülekuumenemise eest, mille tulemuseks oleks äkiliselt lahvandav majanduskriis. Minu arvates peitub suurim oht aga riigi ja kogu avaliku sektori mahajäämuses.
    Arvan, et paljud Äripäeva lugejad on kogenud kontrasti, kui sattutakse oma igapäevasest keskkonnast näiteks ministeeriumisse, kohtusse, politseisse, kooli või haiglasse. Seal ei peegeldu meie majandusareng mitte kuidagi. Praegu liigume me suure kiirusega kriitilise punktini, kus riik ei suuda enam täita ka oma kõige elementaarsemaid funktsioone.
    Väljapääsuks on kaks teed. Esimene võimalus on Euroopa eeskujul paisata ettevõtete poolt kogutud raha järsu maksukoormise tõstmise teel avaliku sektori arengusse, tuua seeläbi võimekad inimesed koolidesse ja haiglatesse tagasi ning luua jõuline riiklik administreerimissüsteem. Ühtlasi lõikaksime läbi ka ettevõtete kiire arengu ja välistaksime kardetud ülekuumenemise. Eestist saaks vaene, ent stabiilne riik, kes heietab lootust saja aasta pärast Soomele järele jõuda.
    Teine võimalus on vallandada uus jõuline erastamislaine, kus riik müüks erakätesse mitte ainult energeetika ja raudtee, vaid ka koolid, haiglad, ja miks mitte ka tolli ja maksuameti. Vabanenud ressursid saaks aga paisata politsei, kohtusüsteemi ja sotsiaalhoolduse arengusse. Muidugi kätkeb totaalne privatiseerimine endas hulga riske, kuid minu arvates on see ainus võimalus säilitada kiire ja stabiilne areng aastakümneteks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi prognoos pani USA aktsiaturud rallima
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.